Kuristiku sissepääsu juures on mälestussammas vabadusvõitlejaile, kes võitlesid 1809.a. Prantsuse-Baieri vägede vastu. ja teisel pool teed mälestussammas I ms hukkunuile.Edasi väntasime Hohenwerfeni lossini.
Siin asub pistrikumuuseum ja korraldatakse pistrikute lennu demonstratsioone. Kella 11-ne demo oli just alanud ja teine oleks olnud kell 15, üsna kallis ka, seepärast jäi see meil nägemata. Lossi juurde saab kas jalgsi mööda rada või raha eest liftiga. Me ei läinud lossi lähemalt vaatama, vaid jätkasime teed.Bischofshofenisse sõitsime mööda kõrvalisemat teed pidi ja nii sõitsime linnast läbi, et kesklinna ei sattunudki; tagasi ka ei hakanud pöörama. Edasi sai sõita mööda jõeäärset jalgrattateed kuni St.Johannini. Väga mõnus oli: kuigi ilm oli palav, kulges tee puude varjus ja jahutav jõgi samas kõrval. St. Johanni juures oli terviserada, kus piltlikult näidatud, kuidas sooja teha ja erinevad rajad märgistatud jooksmiseks ja jalgrattasõiduks.
Varsti jõudsime Liechtensteinklammi. Maksis à 3.50 € . Siin oli turiste juba suurel hulgal, aga klamm oli ka vinge.
Edasi läks asi veidi käest ära. Olime kavatsenud sõita kõrvalisemat ja mööda oru nõlva minevat teed pidi lääne poole, aga läksime valesti ja leidsime end St. Veiti suunduval teel. Mõtlesime, et mis seal ikka, läheme siis veel veidi rohkem ülespoole. Aga tee oli järsk, lükkasime rattaid, sõitsime nö „käsitsi“ ja ilm ropult palav. Tagasi minna ka nagu ei tahtnud. See oli ikka suht piinarikas teekond. St.Veiti juures istusime ühe puu alla puhkama. Veidi aja pärast Erich avastas, et see on ju murelipuu. Siin saime päris hea hulga mureleid pugida. 
Aga tuli edasi minna. St. Veitist Urpassini saime mõnuga mäest alla sõita, siis algas aga uus tõus. Teele jäi Sohernbergi loss. Erich jäi tee äärde istuma, mina läksin lossi lähemalt uurima. Lossi juures kostis imelikke hääli. Silti uurides sain aru, et see on mingi Seewaldi taoline asutus. Pöörasin tagasi ja vastu tuligi mingi imelik pobisev vend. Vaatasime, et minema saame sealt. Sõitsime ja kohati ronisime edasi. Varsti pidi tulema paljutõotava nimega – Goldegg (Kuldmuna) - koht. Siin oli küll ilus, loss ja järv, aga meie olime omadega päris läbi: kuradi palav ja tee läks muudkui ülespoole; isegi ujuma ei tahtnud minna. Lõpuks pärast Goldeggi saime võtta suuna allapoole orgu Lendi suure maantee poole. Lõpus oli laskumine jõhkralt järsk, pidurdamine võttis rattarummud tuliseks. Lendist Taxenbachini sõitsime mööda maanteed, autosid oli palju ja selline pidevas müras sõit on üsna väsitav ja õhtu lähenes. Taxenbachi lähedal pidi olema kämping, aga me ei näinud siin ühtegi viita. Käisime külas edasi-tagasi, aga ei ühtegi silti, mis viitaks kämpingule. Järgmine oleks olnud 10-15 km kaugusel, aga me olime juba üsna läbi omadega. Mina uurisin juba võõrastemajade hindu, et jääda öömajale. see oleks meie eelarvele küll halvasti mõjunud. Siis otsustasime, et sööme ja siis vaatame, kas jätkame teed. Ühe kõrtsi ees patseeris üks papi, põll ees ja grill kärssamas. Küsisime, kas süüa saab. Tema vastas, et saab küll. Tal pühapäeva puhul selline kampaania, et 10 € eest saad süüa grillivärki ja salateid nii palju kui jõuad. Me ei lasknud seda kaks korda öelda. Istusime lauda ja kõigepealt võtsime õlled. Küll oli hää! Kõrtsis peale papi pere vist kedagi polnudki. Papi pani liha ja vorstid kärssama ja kamandas naised salateid ja friikartuleid lauale tooma. Poeg või väimees oli siin arvepidaja. Papi uuris, kes me oleme ja kust tuleme ja muudkui ladus meile liha taldrikusse. Küsisin igaks juhuks, et kus siin kämping on. Papi seletas, et siinsamas lähedal, 3-4 km, aga mäest üles.Kõhud heast-paremast punnis, otsustasime, et läheme siiasamasse kämpingusse, mis sest, et üleval. Aga täis kõhuga ei ole mitte mõnus mäest üles ratast lükata. Tundus, et tee ei ole mitte 4 km pikk, vaid 40. Lõpuks saime kohale. Kämping on Taxenbergi mäel ja vaade ümberringi on vinge. See on selline talu-kämping. Peremees peab talu ja ühtlasi ka kämpingut. Lastele on siin bassein, batuut ja jänesed puuris. Üks oli lahti pääsenud ja jalutas telkide vahel ringi. Kämpingus oli palju karavane ja mõned telgid ka. Enamus rahvast istus kuuri all ja vaatas jalgpalli. Lõpuks leidsime ka peremehe, selline punase näoga ja sõbraliku olemisega. Juhatas meile koha ja tormas tagasi jalgpalli vaatama.
Saime telgi püsti ja kohe algas äike. Erich sai vinge välgupildi fotokasse.
View 6. Golling - Taxenbach.kml in a larger map
Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 8:45
Kestis 12h 43 min
Teekonna lõpp 21:28
Madalaim punkt 498 m
Kõrgeim punkt 1 159 m
Kokku laskumisi 993 m keskm. 9 m/min
Kokku tõusu 1 635 m keskm. 5 m/min
Jalgrattasõitu 76 km
Puhas sõiduaeg 5 h 18 min
Keskm. kiirus 14,27 km/h
Max. kiirus 49,49 km/h
0 comments:
Postita kommentaar