Leidsime rattapoe, kus kena müüjapreili ja mehaaniku abiga sain ratta esiratta jälle ümmarguseks. Raha nad ei võtnud. Ostsime uue rattapumba, mis, oh ime, töötab!Suundusime piki Oberdrautali kagusse. Sõita saime mööda rattateed. Päev oli palav, aga jõe lähedus jahutas, tee läks allamäge. Lengbergi juures on mäenõlval vahva loss.
Org on lai ja kõikjal kasvab mais, vaid mõned heinamaa- või põllusiilud vahel ja nõlvadel heinamaad ja metsad.
Dellachi ja Greifenburgi vahel läheb rattatee läbi künkliku männimetsa. Feistritzi küla lähedal on lahe puhkekoht, kus nägime ratturite iseteeninduspunkti võtmete, rattapumba ja kummiparandusvärkidega. 
Nikolsdorfi külast läbi sõites tekkis kummaline tunne – külas polnud näha ühtegi inimest. Noh eks oli lõunaaeg ja ropult palav, aga ikkagi veidi imelik. Kuna ees seisis üle kuru sõit, siis oli vaja keha kinnitada. Kaardil tundus sobiv koht olevat Greifenburg. Sõitsime külla ja see koht oli täielik õudukas. Jalgsi kõndivaid inimesi näha ei olnud, see-eest käis läbi küla tohutu liiklus, enamasti suured veokid. Millegipärast oli vahepeal isegi politsei liiklust reguleerimas. Nagu kokkulepitult, avasid kõik söögikohad neljapäeval kell 17.00 oma uksed, aga meil polnud aega oodata. Ainuke koht, kust süüa sai, oli suht räpane kebabiurgas. 
Aga õlu ja kebab täitsid kõhu küll.Edasi tuli meil sõita üle mäe Gitschtali orgu. Tee oli järsk ja läksime jälle enamasti „käsitsi“. Tee ääres istus ühes aias tädi, kes küsis, kas me külma dušši tahame. Enne kui jõudsin midagi öelda, kukkus ta meid voolikust külma veega pritsima. Uputas mu kaardi ja kõik kohad märjaks, aga samas oli mõnus ka, sooja oli ilmselt jälle üle 30º.
Lõpuks jõudsime Weissensee äärde. See on suur piklik järv. Käisime siin ujumas ja jälle hakkas sadama. Veidi aega ootasime mingi heinaküüni räästa all, siis otsustasime edasi minna. Rattatee pidi viima otse maanteele, aga me ei leidnud õiget teed üles. Peale pikemat edasi-tagasi heegeldamist jõudsime tagasi järve äärde. Suundusime tagasi maantee poole. Ja siis käis pauk. Mu tagaratta kumm läks lõhki suur pauguga. Uurisime asja ja selgus, et väliskummi küljel oli 4-5 cm laiune rebend. Ilmselt oli Münchenis ja hiljem Heiligenblutis tühja kummiga sõites velg väliskummi ära lõhkunud. Panin küll uue sisekummi, aga see läks ka kohe puruks. Nii! Nüüd polnud meil enam ühtegi tervet sisekummi ja neid räbalaid enam parandada ei saanud. Tagavaraväliskummi polnud meil ka. Jätsin siis Erichi minu ratast lükkama ja ise kihutasin tema rattaga 5-6 km Weissbriachi küla poole, kust lootsin leida rattapoe. Tee läks kõvasti allamäge, nii et mõtlesin õudusega, kuidas ma siit tagasi pean ronima. Lisaks oli siin tee remont. Kui ma alla külla jõudsin, olin üleni porine. Kargasin ühte kõrtsi sisse ja küsisin kohalikelt vendadelt, kes sel õlle juures jõmistasid, rattapoe kohta. Selgus, et selles külas sellist asja ei ole. Hakkasin siis tagasi mäkke ronima Erichile vastu; kartsin, et ta võib äkki valesti minna, sest teel oli mitu hargnemiskohta. Varsti nägin Erichit tulemas. Ta, saadanas, oli katkise kummiga mäest alla sõitnud. Kartsin, et nüüd on tagaratas ka omadega läbi. Aga kõik oli korras. Lonkisime siis vaikselt Weissbriachisse tagasi, sest meie õnneks oli siin kämping.
Kämpingus (7.40 €) panime telgi püsti ja läksime külasse sööma, sest oma toidumoona meil täna ei olnud. Gössleri õlu ja suur pizza tegid meid veidi rõõmsamaks. Kämpingus pidasid kohalikud papid ja mammid õlle ja veiniga väikest pidu. Kõva jutt ja lärm oli, aga aru ei saanud midagi, mida nad rääkisid. Siinne saksa keel on ikka väga erinev saksa kirjakeelest ehk Hochdeutschist. Samas tundub ka, et siinne saksa keel erineb Salzburgi kandis räägitavast.
View Larger Map
Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 9:13
Kestis 9h 55 min
Teekonna lõpp 19:08
Madalaim punkt 638 m
Kõrgeim punkt 1 102 m
Kokku laskumisi 861 m keskm. 7 m/min
Kokku tõusu 1018 m keskm. 4 m/min
Jalgrattasõitu 71 km
Puhas sõiduaeg 6 h 07 min
Keskm. kiirus 13,71 km/h
Max. kiirus 50,97 km/h
0 comments:
Postita kommentaar