Jalgrattasõitu ca 15 km
View 1. Aeropuerto - Barcelona in a larger map
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada eilsest päevast. Kuna ma sõidan pikemaks ajaks ära j a Erich s.o. mu poeg läheb 1. juulil kaitseväkke, siis tuli korraldada pidulik ärasaatmine. Asjad olid mul pakkimata, ehkki juba kokku korjatud ja nurgas hunnikus. Pidu kujunes veidi tormilisemaks kui olin oodanud. Külalised lahkunud – oli aeg asju pakkida. Ratta toppisin Extrem Sport poest saadud papist rattakasti. Töö käigus aga sain väikese trauma – parem käsi sai kõvasti põrutada ja oli pagana valus. Lapsed aitasid siis mul asjad ära pakkida.
Hommikul oli asi halb: alkoholi kuritarvitamise tagajärjel oli mul tõsine „kassiahastus“ ja parem käelaba paistes. Taksoga sain asjad bussijaama. Seal pingil istudes tuli aga nutt peale ja tahtsin kangesti koju tagasi. Lõpuks võtsin ennast kokku, ostsin hulga karastavaid ja ergutavaid jooke ning laadisin end bussi peale. Ülejäänud päev oli küllaltki vaevarikas. Õhtul kell kuus maandusin Barcelona lennujaamas. Minu piinad veel ei lõppenud. Kotid sain kenasti kätte, aga ratast eripagasi lindile ei tulnud ega tulnud. Passisin seal üle tunni, aga ei midagi. Läksin siis kadunud pagasi letti asja uurima. Alguses ei osatud seal midagi mõistlikku öelda. Peale minu oli seal teisi eestlasi veel hädas. Lõpuks avastati, et eripagas laaditi maha hoopis teises lennujaama otsas. Vantsisime pika maa maha ja ennäe: Estonian Airi eripagas seisiski nukralt ja mahajäetult lagedas ja kõledas lennujaama nurgas. Vedasin kasti õue ja pingi ääres panin ratta kokku. Koristajapapi viis tühja karbi viisakalt minema. Probleemiks oli veel see. et ma ei leidnud asju üles, sest ma ise ju ei pakkinud kotte. Lõpuks sain poole üheksa paiku liikuma. Teekonna valimisel ma palju aega ei raisanud – Barcelona kesklinn oli mul sihiks. Sõitsin mööda teed nr. 31, kus teeserv oli viisakalt pidevjoonega eraldatud. Ma ei tea, kas oli see kiirtee või mitte, aga üle Llobregati jõe minu arvates teisti ei saagi. Ainuke raskus oli tee peale- ja mahasõitude juures, kus pidi liiklust hoolega jälgima. Juba oli õhtu ja liiklus õnneks hõredam. Lõpuks suubus tee kanalisse, kus oli raske hingata heitgaaside tõttu. Sain sealt kuidagi välja ja suundusin väiksemale paralleeltänavale. Sõitsin seal veidi ja otsustasin siis naasta peatänavale, kus kohe Hispaania väljaku kõrval oli mul hotellituba broneeritud. Öö hotellis oli küll kallis lahendus, aga ma tahtsin linna ja purskkaevusid näha ning kuhu ma õhtul hilja ikka oleks läinud. Pöörasin peateele ja ennäe! hotell „Ayre“ kohe minu kõrval. Tassisin kotid üles, ratta sain panna mingisse allkorruse ruumi ja kihutasin duši alla. Peale seda oli kohe mõnusam tunne. Tormasin välja. Kohe nurga taga oli Hispaania väljak ja purskkaevud. Vaatemäng juba käis. Võimas! Muusika ja pidevalt oma kuju ja värvi muutvad veesambad.
