Kokkuvõte

 

Lend ja maandumine nagu kellavärk. Lahke väimees tuli Tartust autoga vastu ja olingi kodus. 

 

Siin kogu teekond.

Väike kokkuvõte kogu reisist. 33 päeva ja umbes 2900 km. Täpset numbrit ei tea, sest vahel unustasin kella käima panna ja rattakompuuter tegi vahetevahel trikke. Oli liiga palju mägesid - pole enam poisike, kes nagu põder mäest üles kihutaks. Oli liiga kuum. Võib-olla oleks september-oktoober selles mõttes parem aeg, aga siis on jälle päev liiga lühike või siis kevadepoole. Oli liiga palju siledat maad - igav sõita. Aga see on kõik tühiasi, mäed on ilusad ja tasandikul auväärsed linnad vahvad. Itaallased on olnud tublid tee-ehitajad. Kogu maa on kaetud tiheda teevõrgustikuga, kus on hea vältida suuri magistraale. Aga enam ei taheta seda korras hoida. Enamlevinuim liiklusmärk oli see

Selle peaks panema juba Itaalia piirile ja teatama, et see kehtib kogu riigis. Milline metalli kokkuhoid see oleks. Šveitsi teed on aga väga head ja rattateed hästi märgistatud ja mõnusad sõita. 

Äge oli!

34. päev. Iseo - Orio al Serio - Tallinn - Kurepalu

Teele kell 08:29

Vahemaa 44 km, kokku 2 862 km, rattasõit 44 km, kokku 2 742 km

Aeg teel 3:10, rattasõit 2:35

Rattasõidu keskmine kiirus 17 km/h

Tõusu 215 m, langust 173 m, min. kõrgus 189 m, max kõrgus 247 m

Hommikul ei kiirustanud. Alguses läks teekond piki Iseo järve kaldaid. Siis väikesed ekslemised ja vahepeal täiesti vales suunas sõitu. Aga lõpuks jõudsingi lennujaama. Täna on jälle jubedalt kuum. Lohutus on see, et varsti kodus, kus ilm on mõistlik. Pakkisin oma ratta varemostetud toidukilesse. Jäi kuidagi armetu mulje. Lennujaamas leidsin profipakkija, kes mu ratta üle kiletas.

Kuna ratas pakkimismasinasse ei mahtunud, oli tegemist käsitööga ja läks 30 € maksma. Aga tulemus oli viisakas. Edaspidi läks kõik kenasti ja õigeaegselt.

33. päev. Quinzano d'Oglio - Iseo

Teele kell 07:29

Vahemaa 68 km, kokku 2 818 km, rattasõit 64 km, kokku 2 698 km

Aeg teel 7:29, rattasõit 4:45

Rattasõidu keskmine kiirus 14 km/h

Tõusu 414 m, langust 284 m, min. kõrgus 59 m, max kõrgus 265 m

Bresciasse sõit oli väga üksluine – pikk noolsirge tasane tee põldude vahel. Brescias võtsin rahulikult- aega küll. Lootsin varakult Iseo järve äärde jõuda ja mõnuleda. Brescias on huvitav ehitis - Palazzo della Loggia.

Kolasin ringi ja ronisin üles kindlusesse,

kust avaneb vaade kogu linnale

ja katedraalile.

Tasakesi liikusin põhja poole. Maastik muutus künklikumaks

ja kuumus laibastas. Lõpuks jõudsin Iseo järve äärde. Esimeses kämpingus öeldi, et kohti pole. Kõrval oli teine, kus samuti keelduti platsi andmast. Mul tekkis juba hirm, et kus kurat ma selle öö veedan. Unistus rannas lebotamisest hakkas kustuma. Edasi järve ääres oli veel paar kämpingut. Kolmandas - Camping Quai – halastas perenaine mu peale ja kuigi kohti polnud, leidis siiski platsi maja taha.

Ainult 15 €. Olin südamest tänulik. Ja nii saigi pikalt mõnuletud. Loomulikult õlu

ja ujumas sai käia.

Ja õhtul päikeseloojangut imetletud.

32. päev. Cremona - Quinzano d'Oglio

Teele kell 08:08

Vahemaa 114 km, kokku 2 750 km, rattasõit 110 km, kokku 2 634 km

Aeg teel 10:00, rattasõit 7:11

Rattasõidu keskmine kiirus 16 km/h

Tõusu 290 m, langust 268 m, min. kõrgus 32 m, max kõrgus 80 m

 

Hommikupoolik Cremonas. Kesklinnas on katedraal ja kellatorn.

Et tegemist on viiulipealinnaga, siis on siin olemas viiulimuuseum,

mis oli aga pühapäevahommikuselt suletud. Stradivarile on siin püstitatud lausa kaks mälestusmärki

ja ka teistele muusikategelastele.

Suhteliselt väike linn on Cremona ja pühapäevale omaselt pea-aegu inimtühi.

Jätkasin teekonda mööda väiksemaid teid ja tammil olevat rattateed piki Po jõge.

Nägin ka tomatikoristust, mis käib siin masinatega.

Jube palju jääb saaki maha.

Siis tuli Piacenza. Väga mõnus linn jällegi. Algatuseks Farnese palee.

Siis Cavalli väljak paleega

ja Farnesede ratsamonumendid.

Hulkusin tasa-tasa mööda tänavaid.

Jube palavus jälle. Sõin esmakordselt päris risottot, mis oli väga hea. Algselt oli plaan ka Pavia linnast läbi sõita. Aga palavus sundis plaani muutma. Otsustasin kõige otsemat teed Bresciasse sõita, jättes kõik külad ja linnakesed vahele. Pizzighettone linnakese juures läksin üle Adda jõe.

Maps juhatas mind mööda väikesi teid põldude, lautade ja kraavide vahel. Kuni tee sai lihtsalt otsa. Pidin hulga maad tagasi sõitma ja kuumuse ja väsimuse tõttu keerasin teelt võssa. Bresciani jäi mingi 30 km. Tänane ööbimine on vabas õhus, ei viitsi telki ka üles panna.

Kõrval kraavis solistab vahel kobras. Loodan, et ta öösel mu toiduvarusid nahka ei pane. Pimedas jälgisin priske ämbliku tegemisi

ja uni tuli.

31. päev. Modena - Cremona

 

Laupäev, 9. sept.

Teele kell 07:31

Vahemaa 115 km, kokku 2 636 km, rattasõit 110 km, kokku 2 524 km

Aeg teel 9:38, rattasõit 6:50

Rattasõidu keskmine kiirus 17 km/h

Tõusu 259 m, langust 264 m, min. kõrgus 22 m, max kõrgus 77 m

Jätkasin tänagi mööda suurt maanteed, mis kulgeb kõige otsemini. Kõigepealt tuli Reggio nell´Emilia.

Jällegi mõnus linn.

Hea ringi kolada. Laupäev nagu ikka turupäev.

Ei tea küll, kes need riidehilbud kõik ära ostab. Siis edasi mööda maanteed Parmasse. Algatuseks Pilotta palee.

Edasi kesklinna.

Siin on vahvad katedraal

ja ristimiskoda.

Lonkisin mööda tänavaid,

uudistasin hertsogipaleed

ja sõitsin läbi suure pargi.

Parmas on hästi palju rollereid ja jalgrattureid. Aeg lahkuda sest meeldivast linnast. Edasi sai sõita mööda mõnusaid väiksemaid teid. Tihti nägin punetavaid tomatipõlde.

Maastik on jätkuvalt sile, vaid kaugemal on aimatavad Apenniinid.

Õhtu hakul jõudsin Cremonasse. Linna aga ei läinud, sest viimased päevad on ikka väga kuumad olnud ja väsimus suur. Jätan Cremona hommikuks. Kämping on Po jõe ääres - Camping Parco al Po – 9 €. Kämping on piiratud aiaga ja värav käib lukus. Avada saab vist mingi kaardiga, aga mulle sellist ei antud. Seega jõe äärde ei julge minna – äkki ei saa pärast tagasi. Aias kolas ringi ülbete kitsede gäng.

Norisid kõigilt süüa ja lõpuks otsustas üks neist mu paberkaardi ära süüa. Sain veel servast kinni ja kitse kõhtu läks vaid tükike Milanot. Kusagil eemal toimus mingi usuhullu ettevõtmine. Pidas kõnesid ja vahepeal laulis südantlõhestavaid laulukesi. Õnneks piirdus umbes 3 tunniga.

30. päev. Bologna - Modena

Teele kell 08:45

Vahemaa 68 km, kokku 2 521 km, rattasõit 68 km, kokku 2 414 km

Aeg teel 8:20, rattasõit 5:05

Rattasõidu keskmine kiirus 14 km/h

Tõusu 192 m, langust 183 m, min. kõrgus 27 m, max kõrgus 77 m

Bologna kesklinna sõitsin mööda Stalingradi !? tänavat. Linnas uudistasingi peamiselt keskel olevat Piazza Maggioret,

basiilikat

ja selle lähedale jäävaid vaatamisväärsusi,

näiteks kahte suurt torni.

Kesklinnas on liiklust palju ja majad tihedalt koos. Enesetunne läks järjest kehvemaks. Eile sõin ploome ja ei pesnud neid korralikult ja väike kõhuhäda kohe kallal. Lasin suhteliselt kiiresti siit jalga. Alguses sõitsin mööda väiksemaid teid, kus oli mõnusam. Ümberringi sile maa.

Aga et mitte liiga hiljapeale jääda, läksin tagasi suurele maanteele. Sai kiiremini edasi. Modena on hoopis mõnusam linn. Liiklus on kesklinnast välja viidud. Et nüüd aega oli, lonkisin siin pikalt ringi. Kenad hooned,

tänavad

ja väljakud.

Külastasin ka Pavarottit,

kes seisab oma teatri ees. Öömajale jäin International Campingusse – 20,20 €. Vaatamata uhkele nimele, on ta lahjavõitu mürarikas kiirtee ääres. Aga parem ikka kui võsas ilma pesemata.

29. päev. San Marino - Bologna

Teele kell 08:17

Vahemaa 133 km, kokku 2 453 km, rattasõit 133 km, kokku 2 346 km

Aeg teel 10:29, rattasõit 7:22

Rattasõidu keskmine kiirus 18 km/h

Tõusu 596 m, langust 797 m, min. kõrgus 16 m, max kõrgus 247 m

San Marinost lahkumine oli raskevõitu. Alguses mäest alla, siis aga jälle üles. Veel viimane vaade väikesele mõnusale riigile

ja oligi piir.

Verucchio kandis sai nautida veel vaateid

ja olingi siledal maal. Et kämpingutega on siinmail kehvad lood, leidsin esimese neist kaugel Bolognas. Ei hakanud enam rattateid otsima, vaid panin sirgelt mööda maanteed ajama. Liiklus oli küll tihedavõitu, aga tee sile ja sirge ja tasane. Teele jäi mitu väiksemat sorti linna. Esimene neist Cesena.

Pikalt ringi ei kolanud. Vaatasin peaväljakut

ja kindlust.

Linnast välja sõites juhtus esimene intsident sel reisil. Üks tark mees lükkas autoukse lahti just siis, kui mööda sõitsin. Suutsin küll veidi kõrvale põigata, aga rattakott jäi ikkagi ukse taha kinni. Ehmatus oli suur, ei mäleta isegi, kas kukkusin, aga kotid tulid pakiraamilt maha, kõik asjad sõiduteel laiali. Korjasin nad kokku, üks mees tõi veel veepudeli, mille maha unustasin. Kui asju kokku pakkisin, tuli see topski vabandama ja pakkus valurahaks saiakest. Ütlesin viisakalt ära, kuigi oleksin tahtnud talle selle teadagi kuhu pista. Sõit jätkus. Tuli Forlimpopoli linnake,

kus on priskete müüridega kindlus.

Ja siis Forli

kõrge linnaväravaga.

Faenza oma kellatorni

ja keskväljaku paleedega.

Imolas on kena keskväljak

ja jällegi priskete tornidega kindlus.

Imolas on kuulus vormelirada, aga mul polnud aega seda otsima minna. Pole suur vormelifänn ka. Bologna kämpingu leidmine polnud lihtne. Mööda Uljanov Lenini !? (kuradi kommunistid) tänavat äärelinna, läbi hirmsate suurte ringteede jõudsin võsa vahele, kus sattusin ühesuunalise tee vastassuunas sõitma. Üks BMW mees otsustas kõva mees olla ja mulle koht kätte näidata. Kuigi teel ruumi oli, pidin surmasaamise vältimiseks võssa keerama. Lõpuks leidsin Bologna linna kämpingu – 18,50 €. Keeruline oli seda leida, silte ega viitasid eriti polnud.