17. päev. Villa di Tirano - Temù

Teele kell 06:59

Vahemaa 58 km, kokku 1 361 km, rattasõit 55 km, kokku 1 286 km

Aeg teel 9:33, rattasõit 5:44

Rattasõidu keskmine kiirus 10 km/h

Tõusu 1 454 m, langust 720 m, min. kõrgus 408 m, max kõrgus 1 316 m

Hommikul paningi veidi varem ajama kui muidu. Algatuseke tuli ronida väheke kõrgemale. Maps näitas ka otsemat teed.See otsetee oli ikka päris järsk.

Vahelduseks sai eeslitega paar sõna juttu aetud.

Siis läks tee veel hullemaks.

Ülal avanes kena vaade tuldud teele

ja kenale külale.

Apricasse jõudes oli keel vesti peal. 11.5 km läbimiseks kulus 3 ja pool tundi. Mägedes on hea asi see, et kui üles minna, saab ka alla sõita. Nii saigi 17 km allamäge veereda kuni Edoloni.

Siis aga jälle palavaga üles Ponte di Legnosse.

Siin veetsin väheke aega ja limpsisin jäätist. Tahtsin varakult õhtule jääda, olin väga väsinud. Ponte di Legno kämpingus öeldi aga lühidalt „No camping!” ja kogu lugu. Leidsin siis uue kämpingu tuldud tee ääres. Sõit allamäge, vandudes, sest homme tuleb siit jälle üles ronida. Jõudsin Temù külla, kus kämping Presanella – 19,50 €. Puhas, avar, vaikne baari ja puhketoaga. Isegi köögi võimalus on. Algatuseks, nagu ikka, külm õlu. Siinpool Itaalias on õllepudelid 660 ml-sed. Juhtus aga hirmus õnnetus – ajasin selle kogemeta ümber. Kohe kui telgi püsti sain, hakkas sadama. Istusin väheke baaris, aga ega muud pole teha kui magama kobida.

16. päev. Zernez – Villa di Tirano

Teele kell 07:40

Vahemaa 99 km, kokku 1 303 km, rattasõit 98 km, kokku 1 231 km

Aeg teel 11:07, rattasõit 6:56

Rattasõidu keskmine kiirus 14 km/h

Tõusu 1 168 m, langust 2 237 m, min. kõrgus 397 m, max kõrgus 2 332 m

Öösel oli isegi külmavõitu. Jätkasin mööda Inni ehk Eni orgu. Teele jäi imeliku nimega küla – S-chanf.

Beversis kena kirik.

Samedanis veetsin pikemalt aega.

Kaunid majad,

paljudel seina peal maja ajalugu kirjas.

Siit põikasin St. Moritzisse, kus olid 1928.a. ja 1948.a. taliolümpiamängud. Maanteel oli tihe liiklus, aga õnneks oli olemas ka rattatee. Ühtäkki aga moodustus jalgratturitest tropp, sest käis mingi tee-ehitus. Korraks jäeti töö seisma ja lasti ratturid läbi. Kõik tõstsid oma rattad pea kohale ja pugesid sealt praost läbi. Mina aga ei mahtunud oma kottidega kuidagi ja ratas oli liiga raske üles tõstmiseks. Õnneks tuli üks töömees appi ja sain sest pilust läbi. St. Moritzi linna servas oru nõlval uudistasin linna.

Sisse ei viitsinud sõita ja märke olümpiaehitistest otsida. Tihe liiklus oli seal ka. Pöörasin otsa ringi ja sõitsin tagasi mööda jubeda liiklusega maanteed. Teeristil pöörasin lõuna poole Bernina kuru poole. Maps näitas rattateed, aga Bernina kaskaadi juures

ei leidnud ma näidatud teed. Keerasin otsa ringi ja tagasi maanteele. Läks tõusuks. See oli paras katsumus. Nüüd mõtlesin küll, et ülehindasin oma võimeid. Kui paistis, et kohe olen kurul, siis nurga tagant paistis järgmine paar kilomeetrit ronimist. Aga oli ilusaid vaateid Morteratschi liustikule

ja Lago Biancole.

Lõpuks sain kohale. Vaade on siit ilus.

Üsna jahe ja tuuline oli. Kõrgust ju 2330 m. Mul oli plaan sõita Livignosse ja Bormiosse. Aga mõtlesin ringi, sest ilm pidi vihmaseks minema ja ei olnud tahtmist kõrgel mägedes märjaks liguneda. Pealegi pidi pärast sõitma üle 2621 m Gavia kuru. Mul oli kuru maitse veel suus. Nüüd aga läks sõiduks 33 km 1900 m allapoole mööda Poschiavo orgu.

Teel viimane Šveitsi küla - Brusio

ja jõudsin Itaaliasse. Teel enne Tirano linna oli mitme kilomeetri pikkune liiklusummik, aga rattaga pressisin ennast läbi. Itaalia lajatas kohe 33-kraadise kuumaga. Tiranos pidi olema kämpig, aga see on 800 m kõrgemal. No ei! Otsustasin jääda kuhugi võssa. Päris tihe asustus on siin. Lõpuks leidsin sobiva paiga. Mingi jäätmejaama taga õunaaias. Paistis olevat kõrvaline koht. Sättisin ennast sisse ja pimeduse saabudes ohkasin kergendatult. Siis aga kuulsin lähenemas traktori häält ja varsti olidki tuled mu telgi peal ja traktor jäi seisma. Hea, et ma telki teele ei pannud, vaid puude vahele. Kargasin paljalt välja ja kukkusin vabandama, et ma väsinud ja telkimiskohti pole. Mees vist ehmatas ära, suutis vaid öelda „Tomorrow ... „ aga ma juba seletasin, et kella 6-ks hommikul olen läinud. Ei jäänudki tal muud õelda kui OK ja põristas edasi. No läks hästi! Ei saanudki soola tagumikku.

15. päev. Landeck - Zernez

Teele kell 07:23

Vahemaa 97 km, kokku 1 204 km, rattasõit 96 km, kokku 1 133 km

Aeg teel 11:17, rattasõit 7:23

Rattasõidu keskmine kiirus 13 km/h

Tõusu 1 379 m, langust 691 m, min. kõrgus 788 m, max kõrgus 1 485 m

Landecki valvab kindlus.

Tee läks mööda Inni orgu. Mis kaunis hommikupoolik! Tegin rohkelt peatusi ja nautisin siinolemist. Inn vuliseb, kohiseb, mühiseb,

üle jõe on puusild,

mida kohtab siinkandis tihti. Pfunds on viimane Austria küla.

Siin nägin heinaredeleid, mida meil enam pole.

Ilus org on siin.

Ja oligi aeg taas Šveitsi siseneda.

Tegemist on Graubündeni kantoniga. Hoopis teistsugune on siin – majad ja romanši keel. Näiteks maja Valsotis.

Siit alates läks raskemaks. Kruusane rattatee ronis järsult kõrgemale ja siis jälle alla. Siin on Inni jõe nimi En ja oru nimeks Engiadina.

Scuoli linnas soovitas üks mees sõita mööda maanteed, mitte ronida rattateele. Nii tegingi. Tee läks ülespoole küll, aga andis juba sõita. Scuol asub oru nõlval, väga järskude väikeste tänavatega.

Majad on vahvad.

Ardezis kohtasin eksootilisi loomi.

Lavini väike raudteejaam on armas.

Suschis imetlesin taas arhitektuuri.

Zernezi kirik on pikk ja sihvakas nagu ka teised selle kandi kirikud.

Zernezis jäin laagrisse. Camping Cul – 17,90 €. Asub jõe kaldal. Suur, aga vaikne.

14. päev. Au - Landeck

Teele kell 07:17

Vahemaa 83 km, kokku 1 107 km, rattasõit 80 km, kokku 1 037 km

Aeg teel 10:34, rattasõit 6:03

Rattasõidu keskmine kiirus 13 km/h

Tõusu 1 557 m, langust 1 535 m, min. kõrgus 763 m, max kõrgus 1 802 m

Bregenzi kämpingus mees hoiatas, et ma läbi Bregenzwaldi ei läheks. Et see on raske. Aga läksin ikka. Oligi raske. Pikad järsud tõusud. Sõita ei jõudnud, lükkasin ratast käekõrval. See-eest väga ilus.

Schröckeni külas keris tee järsult üle, et küla sai pealtvaates vaadata.

Lõpuks jõudsin Hochtannbergi kurule (1676 m).

Siit läheb Euroopa veelahe, põhja poole voolab vesi Põhjamerre ja lõuna poole Musta merre. Tegi lühikese video, mis ei tule mul just kõige paremini välja.

Warthi

ja Lechi

vahel on Lechi jõe org väga ilus. Siis veel üks kuru – Flexeni kuru (1773 m).

Siia oli juba natuke kergem ronida. Siia on tehtud veelahkme näiteks isegi allikas.

Edasi on teel tunneleid ja pikk 1,5 km pikkune Flexeni galerii.

Väga äge! Ainult liiklus on väga tihe. Ja siis tuli võtta veel üks kuru – Arlberg (1800 m).

Siin lõpeb Vorarlbergi liidumaa ja algab Tirool.

Edasi oli lust ja lõbu – 30 km sai terve kilomeetri allapoole sõita. Isegi pedaalima ei pidanud. Kätele puhkuse andmiseks tegin mõned peatused ja imetlesin Pettneu linna

ja Strengeni silda.

Laagrisse jäin Lechis Riffleri kämpingus (17,70 €). Hinnad on hoopis teised kui Šveitsis. Asub see Sanna jõe ääres. Sanna jõgi tekib, kui Rosanna ja Trisanna jõed kokku saavad. Siinsamas Landeckis suubub see Inni jõkke.

13. päev. Bregenz - Au

Teele kell 07:44

Vahemaa 77 km, kokku 1 024 km, rattasõit 73 km, kokku 957 km

Aeg teel 10:08, rattasõit 5:26

Rattasõidu keskmine kiirus 15 km/h

Tõusu 785 m, langust 413 m, min. kõrgus 395 m, max kõrgus 770 m

Hommikul tuli kämpingus üks mees ligi ja andis soovitusi, kuhu ja kustkaudu edasi sõita. Algatuseks sõitsin Bregenzist läbi ja mööda Bodensee kaldapealset läksin uudistama Saksamaa Lindau linna.

Teel oli rohkem rattureid ja jooksjaid kui maanteel autosid. Väga tihe liiklus oli. Lindau vanalinn asub saarel.

Väga ilus on siin.

Kenad ülesvuntsitud majad.

Sadamat valvab lõvi.

Sõitsin sama teed tagasi Bregenzi. Siin eriti vaadata polnud – linn nagu linn ikka.

Kaldapealne on kena.

Võtsin suuna Bregenzwaldi. Schwarzachis on vahva vallavalitsuse hoone.

Edasi sõitsin kõrgemale, kus on natuke jahedam. Ilusad orud ja mäed, vahel üles, vahel alla.

Alberschwendes on hulk ilusaid maju.

Alguses sõitsin mööda maanteed, kus oli tihedam liiklus, aga siis tulid rattateed. Pidasin tee ääres pingil puu all lõunapausi, kui tuli mees rolleriga. Palus endast ja rollerist ja puust pilti teha. Kunagi, kui tema ja puu olid peenemad, olevat ta siin pilti teinud. Täna kindlat plaani pole. Kämpinguid siin pole ja sõidan niikaua kui viitsin. Enne vahva nimega Au küla

otsustasin paigale jääda, kuigi kell alles pool 6. Bregenzerache jõe ääres on puhkekoht

ja edaspidi läheb org kitsamaks ning võib-olla pole enam platsi, kuhu telk panna. Siis tuli siia 2 poissi mootorratastega, istuvad ja sulistavad vees ja istuvad jälle ja ära ei lähe. Hakkas juba pimedaks minema kui lahkusid ja sain oma laagri väikesele platsile püsti lüüa.