Besse en Chandesse - Murol

22. päev

Teekond kl. 8:50 – 19:14; 10 h 24 min
Min. 883 m – max. 1 885 m
Alla 2 146 m, üles 2 062 m

Jalgrattasõitu 54 km, kokku 1 574 km, jalgsi 10 km
Puhas sõiduaeg 3 h 58 min
Keskm. 13,5 km/h

View 22. Besse en Chandesse - Murol in a larger map

View 22a. Vallee de Chaudefour in a larger map

View 22b. Puy de Sancy in a larger map
Hurraa! Vihma hommikul enam ei sadanud. Jalutasin hommikul Besse en Chandesse´s ringi.

Mulle meeldib hommikuti linnades: kaupmehed sätivad oma kaupa, saiapoodidest tuleb meeldivat aroomi, õhk on värske ja rahvast vähe. Päeval on aga sagimist kui palju ja enamasti umbne ja palav. Siis on parem kusagil kõrgemal mägedes olla.
Päike paistis, aga tuul oli tugev. Asusin teele Puy de Sancy poole. Alguses polnud vigagi, vaikselt liikusin kõrgemale ja tuul väga ei seganud. Teele jäi väike juga

ja Rocher d´Aigle e. Kotkakalju, kust avanes kena vaade.

Kaugel oli näha Puy de Dôme (1464 m).

Tegin jalgsi väikese kõrvalepõike Vallée de Chaudefour´i, kokku 3,5 km.

Siin on matkarada, kus õppeotstarbelisi silte rohkesti kohalikust loodusest, küll ainult prantsuse keeles. Orus on juga, allikas ja hambakujulised kaljud, mis on tekkinud endiste magmalõõride ümbritsevate kivimite kulumise tagajärjel.

Oli mõnus jalutuskäik kenas orus. Siit oleks jalgsi Puy de Sancyle saanud, aga mul oli ju ratas ootamas.
Edasi sõites muutus asi hulluks. Väga tugev tuul puhus vastu ja tuli tõusta Col de la Croix Saint Robert kurule (1451 m).

Sõitmisest polnud juttugi. Ise olin umbes 45-kraadise nurga all kui ratast nügisin ja vahetevahel külgtuule tõttu oli tegemist ratta püstihoidmisega. Suure vaevaga venitasin end kurule

ja siis sain mäest alla sõita, kuigi kohati pidin järsul langusel ikkagi väntama. Mont Dore´ ist Station du Mont Dore´ini oli 2-3 km lauget tõusu. Seda ma ka sõita ei suutnud, ikka käsitsi.
Siit tegin väikese ronimise Puy de Sancyle (1885 m). Kui seni oli taevas selge, siis nüüd hakkasid pilved kogunema ja kui tippu sain, olin kui vatis, vaevalt nägin enda ettegi. Tee üles oli lihtne – lai kruusane tee ja üleval puust astmed.

Ülal ootasin veidi, et mingitki vaadet nautida, aga see oli lootusetu üritus. Pealegi oli siin külm ja tuuline.

Kell käe peal näitas 12 kraadi, tegelikult võis siin vast 5 kraadi ainult sooja olla. Alla otsustasin teist teed pidi, Puy Redoni ja Courne´i oru kaudu. See tee oli hulga huvitavam, kitsas kivine ja kohati järsk rada.

Kusagil siin kaotasin oma veepudeli ära. kui pildistasin, panin veepudeli maha ja sinna ta jäigi. Allpool pilvepiiri oli aga nähtavus hea.

Huvitavad kaljud ja soonelised mäenõlvad olid.

Päris all on üksik le Verrou kalju, kus hulk noori kaljuronimist treenis.

Mäest alla jõudnud, tegin väikese lõunapausi, sõitsin Mont Doresse ja vaatasin seal ringi.

Ja siis ootas ees jällegi tõus kurule Col de la Croix Morand ou de Dyane (1401 m).

Siia aga suutsin ma sõita. Tundub, et jalgsi mägedes ronimine annab jõudu juurde, mitte ei väsita. Kurul toppisin veel riideid juurde ja ikkagi hammaste plagisedes sõitsin alla Chambon sur Lac´ini.

Järve ääres soojendasin end pisut, sest siin paistis päike. Samal ajal kui mina oma sinist nina hõõrusin, jooksid lapsed paljalt vees ringi ja ajasid mulle kananaha ihule. Tänaseks sai sõitmisest isu täis ja otsisin kämpingut järvest eemal, arvates, et see on odavam. Tuhkagi! Küsiti 18.10 €, mis on sulaselge röövimine. Isegi WIFI-t polnud siin. Aga ma ei viitsinud enam mujale ka minna. Kui allpool paistis päike, siis puy´de kohal istus tumesinine pilvelaam. Loodan, et ilm läheb soojemaks, aga mitte liiga.

Saignes – Besse en Chandesse

21. päev

Teekond kl. 8:47 – 18:45; 9 h 58 min
Min. 470 m – max. 1 243 m
Alla 916 m, üles 1 338 m

Jalgrattasõitu 81 km, kokku 1 519 km
Puhas sõiduaeg 5 h 14 min
Keskm. 15,5 km/h

View 21. Saignes - Besse en Chandesse in a larger map
Täna hommikul olin kui peata kana. Pidin liikuma Antignaci küla poole, aga avastasin end äkki hoopis vastassuunas sõitvat. Siis üritasin Ydes´i külla saada, aga pöörasin teele, mis viis Ydes – Bourgi. Siin sattusin ühe XII sajandil ehitatud kiriku juurde. Täitsa vahvad kivinikerdused olid sel kirikul.

Siin sain ka sahmaka vihma, nii et varjusin mõneks ajaks pühakoja räästa alla. Siis leidsin vähemalt Ydes´i viiva tee üles. Ydes´i juures juhatas üks tervisesporti tegev papi mind rattateele, kui järjekordselt nõutult tee ääres kaarti uurisin. Sõitsin mööda rattateed, kuni suvalise metsa vahel see lihtsalt otsa sai. Pöörasin tagasi ja leidsin lõpuks tee, mis Antignaci viis.

Siin vedas mu mõistus jälle alt ja sõitsin veel kord valesti, tagasi tuldud tee peale. Kokku siis oleksin pidanud sõitma 13 km, mina aga sõitsin umbes 25 km.
No leidsin õige tee üles ja panin mööda Rhue jõe orgu minema Condat´ poole. Ilm oli kogu aeg pilvine ja sabistas uduvihma. Rhue orus midagi eriti näha polnud, ühel pool jõgi, teisel pool kalju ja mets igal pool.

Enne Condat´ hakkas päris kõvasti sadama. Alguses püüdsin küll puude varjus olla, aga märjaks sain ikkagi ja vilu hakkas. Arvasin, et pole mõtet aega viita ja sõitsin edasi. Condat´st sõitsin vihmasajus läbi ilma peatumata. Lõppes Cantali departemang ja algas Puy-de-Dôme departemang.

Égliseneuve-d'Entraigues´is

näitas end päike, käisin poes ja pugisin veidi šokolaadi ja vahelduseks tuli jälle väike vihm. Tegin väikese kõrvalpõike Lac Chauvet järve äärde.

Siinsed järved on ümmargused, kokkuvarisenud vulkaanikraatritesse tekkinud. Suurele teele tagasi jõudnud, märkasin, et ratas käitub kuidagi imelikult. No muidugi! Tagakumm jälle tühi, juba neljas kord. Esimesel võimalusel viskan selle Twisteri minema. Lappisin kummi hammaste plagisedes ära, õnneks sel ajal ei sadanud.
Uudistasin lähemalt ka Lac Pavini,

samuti ümmargune. Ilm läks nüüd päris käest ära, tõusis tohutu tuul ja vihma kallas horisontaalselt. Kuna olin nagunii märg, jätkasin teed,

sest tuul oli selja tagant ja aitas mul edasi liikuda. Aga külm oli! Kihutasin tuule toel Besse en Chandesse´i ehk Besse-et-Saint-Anastaise´i , kus pikemalt peatumata otsisin kämpingu üles (8.10 €). Kui varem vandusin ennast, et nii palju riideid kaasa tassisin, siis nüüd olin selle üle õnnelik. Sooja oli vaid 10 kraadi ja kõva tuul. Toppisin endale enamuse kuivi riideid selga. Siis oli telgis juba üsna mõnus olla.

Liadouze - Saignes

20. päev

Teekond kl. 7:54 – 18:49; 10 h 55 min
Min. 559 m – max. 1 787m
Alla 1 986 m, üles 1 603 m

Jalgrattasõitu 77 km, kokku 1 438 km, jalgsi 1,5 km Puy Maryle ja tagasi
Puhas sõiduaeg 5 h 36 min
Keskm. 13,6 km/h

View 20. Liadouze - Saignes in a larger map

View 20a. Puy Mary in a larger map
Teekond Liadouzest Pas de Peyrol´ile võttis aega mul 2 tundi, sest tee oli alguses üsna järsk, kõrgemal oli veidi laugem sõit.

Teel olid näha mitu puy´d.

Puy de Maryle oli tõeline tung. Rahvast oli mudilastest vanuriteni.

Kõik rühkisid hoolsalt 1588 m-lt 1787 m-ni ja tagasi. Vist iga prantslase aukohus on Puy Maryl ära käia.

Taevas oli täiesti selge ja vaade igas suunas suurepärane.

 

Pas de Peyrol´ilt viis Salersi äärmiselt mõnus tee. Alguses oli küll veidi tõusu , siis aga kulges piki mäenõlva väikese langusega.

Kitsas tee, aga vähe liiklust ja mõnus vaade. Oleks kõik teed sellised!
Salers on mõnusa vanalinnaga väikelinn.

Kahjuks pandi just poed kinni ja minu toiduvarumine jäi ära. Jälle pidin saiakesi ostma, ehkki mul selle vastu midagi polnud. Ilm kiskus jälle palavaks, üle 30 kraadi.
Salersist sõitsin põhja poole.

Mitu tundi sõudsin mööda lehmasitaseid väikesi teid pidi ikka üles ja alla. Hullem oli veel laskumine Marsi jõe orgu, kus pidin uuesti üles sõitma. Kõrguste vahe oma 200 – 300 m. Ilm oli ikka kuradi palav ja oru põhjas panin õigest teeotsast mööda ka veel ning pidin tüki maad tagasi sõitma.

Moussage´i külast edasi kaotasin oma kaardi ära. Sõitsin just mööda kõrvalisi teid ja ma oleksin lootusetult ära eksinud ilma kaardita. Kogu mu marsruut oli seal kirjas. Kuna olin just mäest alla minemas, jätsin ratta tee äärde ja läksin jalgsi kaarti otsima. Oma 2 km läksin tagasi, kui teeremonti tegev kopamees mulle lehvitas ja andis mu kaardi tagasi. Just siin üle mullavallide turnides oli ta maha kukkunud. Tagasiteel tegin veidi multisporti ja jooksin rattani.
Prantsuse õhukotkastel on siin läheduses vist pesa. Küll neile meeldis siin mängida. Paari lennukit nägin päris lähedalt, kui nad mööda orgu kimasid. Neli tükki harjutasid õhulahingut. Üritasin neid ka pildile saada, aga nad olid ju pagana kiired, vaid kaks õhuässa õnnestus kaugelt fotokasse püüda.

Ilm oli jätkuvalt pala ja mul oli neist orgudest üles-alla turnimisest juba kõrini.

Saignes´is otsisin kämpingu üles (3.45 €). Oli küll selline kehvemat sorti, aga mu elementaarsed vajadused rahuldas. Saignes´is sain ka toiduvarusid soetada. Õhtul kell 7 oli veel 32 kraadi varjus. Siis aga ähvardas äikesega.

Üks tädi tuli midagi prantsuse keeles seletama, aga ma ei saanud midagi aru. Seejärel kutsus ta mingi papi appi ja prantsuse-inglise segakeeles seletasid, et kui öösel tuleb phh-krr-phh, siis tulgu ma nende vagunelamu ukse taha ja karjugu Help! Help! Siis nad annavad mulle majakese võtme, et saaksin vihmavarjus ööbida. Esialgu läks äikesepilv mööda, aga hiljem tuli uus pilv ja äike. Ma siiski Help! karjuma ei läinud, nii hull asi ka polnud.

Saint Flour - Liadouze

19. päev

Teekond kl. 8:16 – 20:00; 11 h 44 min
Min. 774 m – max. 1 855 m
Alla 1 784 m, üles 1 849 m
Jalgrattasõitu 61 km, kokku 1 361 km, jalgsi 8 km Plomb du Cantali ja tagasi
Puhas sõiduaeg 4 h 15 min
Keskm. 14,3 km/h

View 19. Saint Flour - Liadouze in a larger map


View 19a. Plomb du Cantal jalgsi in a larger map
Hommik algas ringkäiguga kena vanalinnaga Saint Flouris.

Seejärel tegin väikese haagi, et vaadata Sailhanti lossi

ja seal lähedal Babory koske.

Lossi jalamil on väike armas külake.

Siit sõitsin väikesi teekesi pidi Roffiaci ja edasi mööda autoderohket maanteed kuni Murat´ni. Platoo on siin suhteliselt tasane,

tee siiski pikkade tõusude ja langustega. Murat on kena linn mäenõlval

ja linna kohal mingi pühakuju.

Turiste liikus päris palju ringi.
Edasi ootasid mind Cantali mäed. Murat´st kuni Lioranini läks tee alguses üsna laugelt, kuid tasapisi hakkas ülespoole minema. Lioran on põhiliselt suusatamise koht, aga ka suvel on siin tegevust – matkarajad, seikluspark ja muud huvitavat.

Lioranis viskasin ratta nurka ja ronisin üles

Plomb du Cantalile (1855 m), kokku umbes 8 km ja aega kulus 3 tundi. Plomb du Cantal on Prantsuse Keskmäestiku kõrguselt teine mägi. Siinsed mäed on kustunud vulkaanid, koonusekujulised puy´d. Viimati purskasid 6000 aastat tagasi. Mäele viis üles lai rada ja lihtne oli siin ronida, või mis ronida – jalutada. Mäel on ka tõstuk, mida aktiivselt kasutasid ratturid,

kes siis mürinaga mäest alla sõitsid.

Ülal oli vaade vägev,

kuid põhja poole ei näinud midagi, sest sealt poolt tulid pilved. Vahel mattus kogu mägi pilvedesse. Ilus vaade avanes Puy Griou´le (1690 m).

Tükk aega tipus istunud, tulin alla.
Kuna kell oli juba 5 õhtul, tuli mul plaane muuta. Mul oli kavatsus rattaga mööda matkarada üle Col de Rombière´i kuru (1582 m) minna, et Puy Mary otsa ronida, aga sinna poleks ma päevavalges enam jõudnud. Teine variant oleks siiasamasse kämpima jääda, aga selleks oli kell jälle vähe ja ma ise veel üsna värske. Nii tekkis plaan sõita hoopis lõuna poole ja üle Col du Perthus´ (1309 m) jõuda Liadouzesse, kust Puy Mary on juba käega katsuda. Üle kuru minek oli raske, sest tõus oli järsk ja langus samuti – 400 m suht lühikese maa peale.

Alla sõites pidin mõlemat pidurit pidevalt kasutama, et mitte võssa sõita. Kurul ei olnud hingelistki näha,

aga äkki kuulsin lapse nuttu. See tundus nii uskumatu. Lähemal uurimisel nägin eemal põõsaste taga perekonda, kes siin inimtühjas kohas koos oma imikuga piknikku pidas.

Õhtupäikeses oli ümbritsev maastik ilus. Mäenõlvadel oli näha kümneid rohelise erinevaid toone.

Liadouzes oli kämping täpselt kaardil märgitud kohas (Camping dy Puy Mary, 6.75 €). Perenaine oskas vaid prantsuse keelt, kuid saime asjad kenasti aetud. Mõnus kämping oli see. Ojake vulises, lehmakellad teisel pool oja kolisesid, vaikne ja rahulik. Endal on ka selline värske olemine, ei mingit väsimust. Eks oma osa on kindlasti normaalsel temperatuuril.