laupäev, 28. juuni 2008

5. päev: Au – Salzburg – Hallein – Golling

Hommikul ärkasin kella 6 paiku püssipaukude peale, mis kajasid oru nõlvadelt vastu. Ei tea, kas siin kusagil on lasketiir või pidas keegi jahti. Ilm oli pilves, aga soe, 19º. Jalalihased olid veidi valusad ja kanged eilsest mäest laskumisest. Rattasõit ei ole küll muskulatuurile mõju avaldanud. Tundub, et Austrias on majad veidi lihtsamad kui Saksamaal ja ehkki ka siin on palju lilli, ei ole aedades mõttetuid kulinaid-tilinaid - klaasmunad ja muud läikivad asjad - nagu Saksas.
Salzburgi viiva tee ääres nägime mitut lossi. Hellbrunni lossi juurde jõudsime liiga vara ja sisse veel ei saanud. Sõitsime edasi Salzburgi mööda Hellbrunni alleed. Siit avanes uhke vaade Hohensalzburgi kindlusele. Linna jõudes jalutasime veidi vanalinnas. Linnas häiris väga, et põhilised väljakud, mille keskel tavaliselt uhke purskkaev või skulptuur on, olid ümbritsetud aiaga, Carlsbergi õlletelkide ja toolidega ning suurte ekraanidega, kus siis õhtuti jalgpalli MM mänge vaadati. Ma ei tea, selleks oleks võinud mingid nurgatagused kohad välja valida, mitte linna olulised vaatamisväärsused! Siis ronisime Hohensalzburgi kindlusesse. Siin oli palju vaadata, avanes kena vaade linnale ja kindluses endas on nii kindlusmuuseum kui ka marionettnukkude muuseum. Põhjalikumaks uurimiseks kuluks siin terve päev ära. Meie nii põhjalikud ei olnud ja läksime tagasi alla linna. Väike lõunasöök ja suundusime teisele poole jõge Mirabelli aeda kaema. Siin oli palju turiste, aga aed on ka vaatamist väärt. Ka linnas oleks võinud rohkem ringi vaadata; Salzburg on väga rattasõbralik linn, piki jõe kaldaid on rattateed ja liikumine mugav. Aga meile, eriti Erichile, linnaturism eriti ei meeldi ja nii liikusime tagasi lõuna poole, et Hellbrunni lossi ja aeda vaadata. Hellbrunni lossiaed on suur, purskkaevude, lillepeenarde ja suurte muruplatsidega, kus rahvale meeldis ka pikniku pidada.Siin on võimalik mingi raha eest giidi saatel vaadata purskkaevude veemängu ja lossist veidi eemal väikest loomaaeda külastada. Nendest atraktsioonidest meie loobusime.Liikusime edasi lõuna poole Halleini. Siin tahtsime käia soolamuuseumis ja keldi vabaõhumuuseumis. Aga kahjuks jõudsime siia liiga hilja. Kell 17:00 mõlemad suletakse. Nii jäi meil nägemata, kuidas muistsed keldid elasid ja soolamuuseumis alla kaevandusse kihutamata mööda puidust liurada.Kurvastusega sõitsime edasi Gollingisse, kus asub kämping. Siin saime sõita jällegi mööda rattateed ja teel nägime lambaid, ühte eeslit ja ühes talus koplis laamasid ja paabulinde.Gollingis asub Torrener Hofi võõrastemaja ja kämping (23.70 € + 10 € hommikusöök). Et saabusime siia suht vara, läksime vaatama Gollingi koske. Ronisime päris üles, kuhu tegelikult sildid keelasid minna. Kosk on üsna võimas, mürinat oli palju ja veepritsmete pilv kastis ka märjaks. Vaade oli vägev.

Õhtusöök võõrastemaja restoranis – maitsev põrsapraad ja õlu ja õunastruudel – ja oligi aeg magama minna.


View Larger Map

Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 8:30
Kestis 9h 45 min
Teekonna lõpp 18:17
Madalaim punkt 436 m
Kõrgeim punkt 573 m
Kokku laskumisi 279 m keskm. 4 m/min
Kokku tõusu 340 m keskm. 2 m/min
Jalgrattasõitu 45 km
Puhas sõiduaeg 2h 39 min
keskm. kiirus 16,95 km/h
max. kiirus 40,45 km/h

reede, 27. juuni 2008

4. päev: Ramsau – Königsee - Berchtesgaden - Au

Huvitav on see, et siin läheb uni ära juba kella 5 või 6 ajal. Kodus magan tavaliselt kella 9-ni. Isegi Erich, kes maha tavaliselt 1 või 2-ni saab siin varakult üles. Aga noh eks siin läheme ka varakult magama, juba kella 10 ajal, sest mida sa pimedas ikka teed. Tõusingi hommikul vara, kõik veel magasid ja jalutasin veidi ringi. Siin lähedal on üks järveke, aga see oli selline soostunud tiigi moodi, millele ligi ei pääsenud. Lõpuks õnnestus mul Erich üles ajada ja asusime teele Ramsau Hintersee suunas. Tegime ringi ümber järve. Midagi nii kaunist ei ole ammu näinud, kui see järv, udu ja pilve ja mäed.
Teisel pool järve voolas mingi kärestikuline jõgi (vist Ramsauer Ache) väikeses kanjonis. See oli samuti imekena. Seda kohta kutsutakse Zauberwaldiks. Ja järve äärest allapoole sõites olid mäed ja pilved ja majad ja lehmad karjamaadel päikesepaistel samuti fantastilised.Ramsaus võtsime Oberwirti võõrastemaja kohvikus väikese hommikueine ja jätkasime teekonda. Peagi jõudsime Wimbachklammini (sissepääs à1€). Wimbachi oja voolab siin kärestikulises kanjonis. See on ka koht, mis väärib vaatamist.
Edasi kavatsesime sõita mööda metsateid ülespoole Archenkanzelini, et nautida kaunist vaadet Königseele. Aga teid oli palju ja viidad nii segased, et lõpuks jõudsime tagasi orgu suurele maanteele. Ei jäänud muud üle, kui sõita mööda maanteed Königsee äärde. Palju aastaid tagasi olen siin käinud ja mäletan, et see oli väga vinge koht. Nüüd aga valmistas see täieliku pettumuse. Esimesena torkas silma McDonalds. Tee järve äärde oli juba mitme kilomeetri pikkuselt ääristatud igasuguste poodide, poekeste, restoranide ja kohvikutega ja neid ehitatakse muudkui juurde. Rahvast oli ka roppu moodi. Heitsime pilgu järvele ja vaatasime, et minema saame. Otsustasime, et järve tahaks siiski kõrgemalt vaadata ja selleks valisime lihtsama tee – sõitsime köisteega Jenneri (1874 m) otsa, et sealt jalgsi alla tulla. Üleval jaama juures oli selline huvitav rajatis – mitu masti, mille ümber traatvõrk ja selle juures sadas vihma, kuigi ümberringi ei tulnud piiskagi. Jaama jõudes tuli veel veidi ülespoole ronida. Kui tippu saime, nägime korraks Königseed ja Watzmanni (2713 m) mäge ja siis mähkus mäetipp uttu, nii et midagi ei näinud. Hakkasime alla tulema ja meid tabas tugev vihmasadu. Laskusime u. 2 tundi, saime läbimärjaks ja jahe hakkas ka. Aga allapoole jõudes vihmasadu lakkas ja all jaama juures paistis jälle päike.
Berchtesgadenist sõitsime läbi, kesklinnale ei saanudki pihta. Kihutasime nüüd Austria piiri poole. Tee oli hea, maanteel eraldi riba jalgratturitele vaikselt mäest alla ja kiirus oli päris hea. Saksa-Austria piir tuli nii ootamatult, et ei jõudnud piltigi teha. Saabusime Auwirti kämpingusse (17.10€) Au külas. Homme sõidame tagasi põhjapoole, et käia ära Salzburgis.




View Larger Map

Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 7:16
Kestis 11h 19 min
Teekonna lõpp 18:35
Madalaim punkt 488 m
Kõrgeim punkt 1 876 m
Kokku laskumisi 1 977 m keskm. 8 m/min
Kokku tõusu 1 583 m keskm. 10 m/min s.h. tõus köisteel Jennerile
Jalgrattasõitu 43 km
Puhas sõiduaeg 2h 28 min
keskm. kiirus 17,56 km/h
max. kiirus 41,22 km/h

neljapäev, 26. juuni 2008

3. päev: Siegsdorf - Inzell - Bad Reichenhall - Ramsau

Hommikul küsis kämpingu peremees meie lux-öömaja eest vaid 15€.
Sõitsime mäest alla tagasi Siegsdorfi. Sadas peent uduvihma. Oli plaan külastada Siegddorfi loodusloomuuseumi. See oli aga veel suletud. Läksime siis ühte kohvikusse, et hommikust süüa ja aega parajaks teha. Süüa sai ka siin tublisti. Kahe inimese pealt küsiti 7€ ja selle eest sai süüa nii palju kui jõudsid. Toodi kann kohviga ja laua pealt võisid võtta kõike, mida hing ihaldas.
Kõht täis, läksime muuseumi. Selle muuseumi ekspositsioon annab põhjaliku ülevaate Alpide geoloogilisest ehitusest. Eraldi korrusel on aga Siegsdorfi lähedalt leitud mammuti, kes on ristitud Rudiks, väljapanek. Lisaks Rudile on seal veel teiste loomade ja üldse kiviajale pühendatud väljapanek. Siegsdorfi lähedal on veel kusagil vabaõhumuuseum kiviajast, aga seda me otsima ei hakanud.
Jätkasime teed Inzelli poole. Sinna viis eraldi rattatee, kus oli väga mõnus sõita, vaatamata mõningatele tõusudele. Inzellist edasi viis tee kahe mäe vahelt läbi. Maanteel on eraldatud riba rattasõiduks. Kahel pool järsud mäenõlvad. Paralleelselt teega kulges Weissbachi jõeke ja org. Käisime jõe ääres; see oli ilus, külma jõevee kohal hõljus udu, oli vaikne ja vesi vulises väikestes kärestikes.Tee suundus Bad Reichenhalli poole. Teele jäi Thumsee. Suht suur, tavaline järv, ümberringi mäed. Vesi tundus päris soe, mingid tädid olid siin ka ujumas. Kalda ääres oli päris palju kalu näha.
Bad Reichenhall on nagu Saksamaa Pärnu, ainult ilma mereta. Inimesed longivad aeglaselt tänavatel ringi ja istuvad välikohvikutes.
Siin üritasime oma Campingazi pliidile gaasi osta ühest suuremast poest. Kuna riiulitest esialgu gaasipurki ei leidnud, küsisime kassas seisnud mehe käest. Papi kutsus mikrofoni kaudu poisi kohale ja seletas midagi (siinsest saksa keelest ei saa küll mõhkugi aru). Poiss viis meid taha ruumi ja tõstis meie ette nii 30 kg suure metallist gaasiballooni. Ütlesime, et see küll ei sobi. Tahtsime ära minna, aga papi kassast seletas veel midagi, helistas kuhugi ja lõpuks kutsus poisi uuesti tagasi. Ja ennäe, varsti tuli poiss tagasi meile sobiva ballooniga.
Selgus, et Ballone on see suur ja raske, mis sobib näiteks karavanidele ja autodele, see väike aga on Kartusche. Nüüd siis saame ise omale sooja süüa teha.
Bad Reichenhallist ida pool on Marzolli loss, mida tahtsime ka vaadata. Aga lossi värav oli kinni. Vaid eemalt saime seda näha. Lossi juures on kirik ja väike kalmistu.
Sõitsime linna tagasi, linnast läbi ja piki Saalachsee lõunakallast Unterjettenbergi. Mööda jõekallast viis sile ja kruusane rattatee, lausa mõnu sõita.
Unterjettenbergist Ramsau poole ootas ees 12%-line tõus. Siin pidime küll ratast käekõrval lükkama. Tee kõrval voolas Schwarzbachi jõgi. Oli udu ja vahel tibutas vihma. Lõpuks tüütas meid autode ja mootorrataste kõrval mäest ülespunnimine ära ja pöördusime piki jõekallast kulgevale kitsale kruusateele. Siin oli tõus laugem, väntasime vaikselt ülespoole, saatjaks vaid kärestikulise jõe kohin, lehmakellade kõlin mäenõlvadel ja uduvine jõe kohal. Lõpuks sai kruusatee otsa ja olime sunnitud sõitma läbi jõe ja ronime üles järsust nõlvast tagasi maantee peale.
Ligines õhtu ja jõudsimegi Simonhofi kämpingusse (18,60€). Siin oli vähe rahvast ja vaikne. Kuigi üritasin end saksa keeles arusaadavaks teha, rääkis lahke kämpingutädi saksa-inglise segakeeles ja temalt ostsime kohvi, suhkrut ja šokolaadi. Lõpuks saime ise kohvi keeta. Siin on majake, kus saab laua taga istuda ja lugeda või mis iganes teha. Meie kolisime oma söögilauaga siia, pole vaja karta vihma ega midagi. Istusime siin veidike ja oligi aeg telki pugeda.


View Larger Map

Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 8:00
Kestis 10h 12 min
Teekonna lõpp 18:12
Madalaim punkt 466 m
Kõrgeim punkt 886 m
Kokku laskumisi 557 m keskm. 4 m/min
Kokku tõusu 761 m keskm. 4 m/min
Jalgrattasõitu 62 km
Puhas sõiduaeg 3h 56 min
keskm. kiirus 15,81 km/h
max. kiirus 50,47 km/h

kolmapäev, 25. juuni 2008

2. päev Isen - Wasserburg - Prien - Siegsdorf

Hommikul läksime vara teele. Maastik oli endiselt künklik, ikka üles ja alla. Varsti jõudsime Wasserburg am Inni linna. Inni jõelooke sees oleval poolsaarel on ilus vanalinn. Vaatasime veidi ringi ja väljas kohvikus võtsime kohvi, võileiva ja saiakesi. Linnast lõunapoole sõites saab kõrgelt jõekaldalt nautida vaadet vanalinnale. Linnast ostsime uue jalgrattapumba.

Tee jätkus ülesmäge ja väga palav oli. Amerangi küla juures olevat lossi tahtsime lähemalt näha, aga värav oli lukus. See on eravalduses ja siin korraldatakse kontserte, seda saab üürida üritusteks ja on ka väike muuseum, mida gruppidena mingitel kellaaegadel saab külastada. Puhkasime siin veidi aega puu all ja jätkasime teed.
Lõunaks jõudsime Chiemsee äärsesse Prieni. Läksime järve äärde. Algselt oli plaan sõita laevadega saartele, vaadata seal ringi ja siis tagasi tulla ja jalgrattasõitu jätkata. Selgus aga, et jalgrattad saab ka laevale kaasa võtta. Seega ostsime piletid Prienist Herreninselile, sealt edasi Fraueninselile ja lõpp-punktiks sai Gstadt. Kokku läksid piletid 10.60€, lisaks jalgrataste vedu 6€.
Herreninselil asub hullu Baieri "muinasjutukuninga" käsul Versailles lossi eeskujul ehitatud loss väga kena aiaga ja purskkaevudega.

Seejärel sõitsime edasi Fraueninselile, kus asub nunnaklooster. Siin on palju maju, kus pidavat suvitama kunstnikud ja teised loomeinimesed. Siin oleks küll mõnus puhata, suht rahulik siin. Saarelt sõitsime edasi Gstadti. Järvel kruiisivatest laevadest on üks vanaaegse väljanägemisega, nagu vanasti aurulaevad olid, selline labadega.
Gstadtis oli plaaž, kus oli päris palju rahvast. Käisime ujumas. Edasi jätkasime teekonda ümber järve mööda head siledat jalgrattateed. Chiemingis pöörasime järve äärest kõrvale ja võtsime suuna Siegsdorfi poole, kus asub kämping. Sõitsime mööda suuremast Traunsteini linnast, sest õhtu jõudis kätte ja aega oleks vähe jäänud seal ringivaatamiseks.
Siegsdorfis tabas meid äike. Jäime seisma mingi kaupluse kaarestiku alla, et oodata vihma möödumist. Siis aga nägime, et teisel pool teed on võõrastemaja Edelweiss, kus saab ka süüa. Läksime sinna, tellimise õlled ja Grillplatte kahele. Varsti toodi lauale tohutu vaagen, mis oli täis vorstikesi, grill-liha, friikartuleid ja hautatud aedvilja. Vaevu-vaevu saime sellest vaagnast jagu. Kuigi arve tuli 33.80€, oli tunne väga mõnus: kõht täis ja vihm jäi ka üle. Väljas vaatasid end saksa lipuvärvidega ehtinud kohaliku fännid jalgpalli MM mingit mängu.
Jätkasime ägisedes teed kämpingu poole, aga kahjuks vist tee järsult mäkke, nii, et pidime ratast käekõrval lükkama ja siis hakkas vihma uuesti kallama. 4-5 km lükkasime ratast üles ja lõpuks jõudsime kämpinguni. Kämpingu nimi oli Reitthäler. Ei näinud siin ühtegi telki, vaik karavaniputkad igal pool ja needki tundusid elaniketa. Läksime siis läbimärgadena peremeest otsima. Majas oli väike kõrtsituba ja peremees ka seal. Laua taga istus 7-8 kohalikku noormeest, õllekannud ees, valged särgid seljas, nahkpüksid jalas ja vaatasid jalgpalli. Ei kujuta hästi ette, et meil istuksid noormehed kõrtsis, mulgi kuued seljas.Küsisime telgikohta, peremees juhatas õue, vihma kallas ja siis hakkas tal meist vist hale. Käskis mingil tädil meid mingi majakese juurde juhatada. Maja oli suht suur, sees olid narid madratsitega ja isegi duširuum. Seega saime väga luksusliku öömaja omale.



View Larger Map

Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 6:20
Kestis 14h 55min
Teekonna lõpp 21:15
Madalaim punkt 429 m
Kõrgeim punkt 694 m
Kokku laskumisi 734 m keskm. 7 m/min
Kokku tõusu 873 m keskm. 3 m/min
Jalgrattasõitu 97 km
Puhas sõiduaeg 5h 27 min
keskm. kiirus 17,80 km/h
max. kiirus 53,94 km/h

teisipäev, 24. juuni 2008

1. päev: Tartu-Tallinn-München-Isen

Buss Tallinnasse väljus 6:30. Bussijaama saamiseks oli vaja taksot, aga 9-10-st taksofirmast õnnestus lõpuks viimasest saada veidi suurem auto, kuhu ka jalgrattad peale mahuksid. Kuna taksojuht lõpetas just vahetust, saabus ta veidi varem kui me oleksime soovinud. Ja vihma hakkas sadama. Lennujaama saime ka veidi varem ja jäi palju aega üle. Pagasi äraandmine läks libedalt - rahvast oli vähe. Rattad läksid eripagasi alla. Transpordikulu ratta pealt 550 EEK.
Kell 12.05 startis lennuk. Veidi kõhedaks võttis, kui teatati, et lennuki kapteni nimi on Juri Gagarin. Huvitav, kui kõrgele ta lendab?
Sõit oli alguses igav. Taevas pilves ja peale pilvede polnud midagi näha. Veidi enne Saksamaad ilmus pilvede vahelt nähtavale meri ja varsti ka maismaa. Varsti hakkaski lennuk maanduma. Münchenisse saabus 13:40. Lennujaamas korjasime oma kodinad kokku: kummalgi 4 kotti, lisaks jalgratas ja tassisime need välja muru peale. Üpris palav oli siin, umbes 30°.


Kuna olin rattakummidest enne õhu välja lasknud (tegelikult seda pole vaja teha), pidime need uuesti täis pumpama. Võtsime kodust kaasa kolmest minipumbast kõige kobedama, aga see otsustas katki minna kui olime Erichi ratta kummid täis saanud. Üritasime küll teibiga kinni tõmmata, aga õhk tuli ikka läbi. Kuna lennujaamas on palju poode, siis arvasime, et kusagilt ikka uue pumba saab. Aga peale ligi tunniajalist poodide kammimist (see lennujaam on ikka suur küll), tulin tühjade kätega tagasi. Minu rattale saime nii palju õhku sisse, et metall päris vastu maad ei käinud ja asusime teele pooltühjade kummidega. Lennujaamast võtsime kaasa ka mõne pudeli vett
Meie rataste transpordikotid oli suured ja rasked - üle 2 kg. Seega ei olnud mõeldav nende kaasatassimine. Lennujaama pakihoidlas on aga ööpäeva tasu mingi 2 või 3 €, kokku oleks see läinud maksma üle 2000 EEK. Seepärast otsustasime kotid lennujaama lähedale võssa peita. Lennujaamast õige tee leidmine oli suht keeruline; me ei läinud Münchenisse, vaid teisele poole - Erdingi suunas. Lõpuks startisime alles kell 17:00. Kohe lennujaama ligidal leidsime ka sobiva põõsastiku, kuhu panime rattakotid "hoiule", panime veidi oksi peale ja sõit läks lahti. Varsti jõudsime bensiinijaama, kus sain ka oma ratta kummid õhku täis. Siis ilmnes veel üks probleem: väliskumm ei jäänud päris ühtlaselt, vaid võttis veidi munaja kuju. Siledal asfaldil sõites muutus see üpriski häirivaks kui pilt silme ees virvendas. Aga kummi õigeks sättida ma eriti ei oska ja ilma pumbata on seda võimatu teha.
Erdingi linnas käisime poes ja ekslesime hulk aega, enne kui õige teeotsa kätte saime. Varsti muutus maastik künklikuks ja pidi ka veidi pingutama. Teele jäi kena Iseni linnake. Ja oligi aeg ööbimiskohta otsima hakata. Siin ümbruses kämpinguid ei olnud, seega tuli leida magamiskoht võsas. Pärast Isenit leidsimegi sobiva metsatuka. Kuna oli soe ja selge ilm, siis ei viitsinud isegi telki üles panna. Väike õhtueine ja pugesime magamiskottidesse lageda taeva all.
Sääski ei olnud, või mõned üksikud siiski, aga metsa all lendas ringi palju roheliselt helendavaid jaanimardikaid. Väga romantiline!


View Larger Map

Päeva kokkuvõte:
Teekond kestis 3h 44min
Madalaim punkt 434 m
Kõrgeim punkt 537 m
Kokku laskumisi 143 m keskm. kiirusega 5m/min (mida suurem number, seda järsumad laskumised või tõusud)
Kokku tõusu 230 m keskm. 3m/min
Jalgrattasõitu 43 km
Puhas sõiduaeg 2h 23 min
keskm. kiirus 18,12 km/h
max. kiirus 44,56 km/h




esmaspäev, 23. juuni 2008

Sissejuhatus

Eesmärk: Sõita Alpimaades jalgrattaga mööda orge ja üle kurude ja ronida ka mõne mäe otsa ca 5 nädalaga, läbida ca 2500 km.
Osavõtjad: mina ise - 48 a. suht laisk raamatupidaja ja minu poeg - 17,8 a. arvuti taga aega veetev noorsand.
Füüsiline ettevalmistus: minul kolmveerand aastat sörkjooksu 2x nädalas à 8-12 km (mõnenädalased vahed ka) ja kevadel veidi rattasõitu; poisil mittemingisugust.
Marsruudi valimine:
Libri.de-st Kompassi 50000-sed kaardid ja Stanford´s Mapist veel mõned Sloveenia ja Itaalia kohta, Google Earth ja internet.
Enne reisi ostsime lennupiletid (3390 EEK), tegime reisi- ja pagasikindlustuse (685 EEK), lasime rattahoolduse teha (2510 EEK) ja hankisime veidi uuemat matkavarustust (summa teadmata).