Hommikul ärkasime lennukimürina peale. Kell 6 läks liiklus jälle käima. Korjasime oma varanatukese kokku ja läksime lennujaama. Muttisime rattad lahti ja toppisime kotti. Päris mitu tundi ootasime, enne kui lennukisse saime.
Lend läks sujuvalt ja varsti olimegi Tallinnas. Seekord pilvi ei olnud ja kenasti oli näha Kuramaa ja Ruhnu saar.
Lennujaamas proovisime võtta takso, aga ainukese suurema auto, kuhu rattad sisse oleks mahtunud, juht küsis algatuseks 250 krooni bussijaama sõidu eest. Kui ära hakkasin minema, küsis veel 200. Aga minu pakutud 150 krooni eest polnud enam nõus. Tere tulemast, kodumaa! Vaatasime, et bussiga saab samuti bussijaama. Ma ei teadnud, palju bussipilet maksab ja pakkusin juhile 25. Hakkas naerma – selle raha eest ei saa midagi. Aga toppis raha omale taskusse ja ütles, et sõitke aga. Veel kord - tere tulemast! Bussijaamas saime kohe Tartu bussile ja Tartus samuti viimasele bussile ja olimegi kodus.
Kokku läks siis 5 nädalat. Meie koeraniru pidi lolliks minema kui meid nägi. Niutsus ja värises veel mitu tundi, enne kui maha rahunes.
View Larger Map
Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 7:30
Teekonna lõpp 21:30
Jalgrattasõitu 6 km
teisipäev, 29. juuli 2008
esmaspäev, 28. juuli 2008
35. päev: Amlach – Srarnberg – München - lennujaam
Viimane pikema sõiduga päev.
Hommikul said kohvikus naised kõvasti nalja, kui Erichit nägid. Nad ristisid ta Batmaniks. Erichil kandis enamuse ajst päikeseprille ja nii olidki prillid näkku päevitunud.
Piki järve kallast läks pikalt kuni põhjatipuni välja rattatee. Mõnus oli sõita – tee oli sile, autosid pea-aegu polnud ja kuigi ilm oli palav, jahutas järvevesi ja puude vari mõnusalt.
Sternbergist alates jätkus rattatee ja suundus metsa. Münchenlastele on siin ideaalsed tingimused jalutamiseks, rattasõiduk või jooksmiseks. Kohe linn piiril on umbes 10x10 km suurune Forstenriederi mets,
millest risti-rästi lähevad teed läbi. Rahvast oli siin palju.
Müncheni linnas me väga pikalt ei peatunud. Kuna ma paksu Müncheni atlase jätsin koju, tuli meil sõita väikese uduse plaani järgi, kust tänavanimesid välja ei lugenud. Kesklinna sõit oli pikk, aga vaistu järgi sõites palju ei ekselnudki ja rattateid on siin ka palju. Teel sattusime Theresianwiesele,
kus peetakse Oktoberfesti. Praegu käis siin kõva ehitus, kus pandi püsti suuri katusealuseid. Kesklinnas Marienplatz 
oli tihedalt täis inimesi Vaatasime siin veidi ringi ja kadusime siit ruttu. Väga palav oli siin linnas. Vältides liiklust ja magistraale suundusime linnast välja läbi Inglise Aia.
See on tohutu suur park, kus oli väga palju rahvast puhkamas.
Edasi läks tee piki jõe kallast. Nüüd jäi üle vaid sõita ja sõita ja sõita lennujaama suunas. Vahepeal läks Erichi tagakumm jälle tühjaks. Nüüd oli väliskummi juba suur auk sisse kulunud. Erich mässis selle teibiga kinni ja tõmbas veel mitu kihti teipi väliskummi peale, et see lõpuni vastu peaks.
Lõpuks pool 8 jõudsime kohta, kuhu olime ratta transakotid jätnud. Need olid kenasti põõsas alles, vaid teod olid nad ära ligastanud. Sõitsime veidi tagasi, kus maisipõllu taga leidsime varjulise koha, kuhu telk püsti panna. Kuna gaas oli otsas, siis oli tänaseks õhtusöögiks kuiv toit ja vesi. Pagana palju lendsipelgaid oli siin, kes ronisid muudkui pähe ja kraevahele. Ja pesta tahaks hirmsasti, sest päev oli palav ja hulk higi sai valatud. Peale mitmepäevast helistamist saime ka lõpuks kinnituse, et jalgrataste transpordiga on kõik OK. Minu telefon on surnud, läpaka aku tühi, gaas ja dušigeel otsas. Ongi aeg koju minna.
Õhtu läbi kuulasime õhkutõusvate lennukite mürinat.
Pagana tihe liiklus on siin. Iga 5-6 min. järel tõusis mõni lennuk õhku. Õnneks ööseks liiklus lakkas.
View Larger Map
Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 9:15
Kestis 10 h 15 min
Teekonna lõpp 19:30
Madalaim punkt 184 m
Kõrgeim punkt 451 m
Kokku laskumisi 318 m keskm. 2 m/min
Kokku tõusu 184 m keskm. 2 m/min
Jalgrattasõitu 88 km
Hommikul said kohvikus naised kõvasti nalja, kui Erichit nägid. Nad ristisid ta Batmaniks. Erichil kandis enamuse ajst päikeseprille ja nii olidki prillid näkku päevitunud.
Piki järve kallast läks pikalt kuni põhjatipuni välja rattatee. Mõnus oli sõita – tee oli sile, autosid pea-aegu polnud ja kuigi ilm oli palav, jahutas järvevesi ja puude vari mõnusalt.
Sternbergist alates jätkus rattatee ja suundus metsa. Münchenlastele on siin ideaalsed tingimused jalutamiseks, rattasõiduk või jooksmiseks. Kohe linn piiril on umbes 10x10 km suurune Forstenriederi mets,
millest risti-rästi lähevad teed läbi. Rahvast oli siin palju.Müncheni linnas me väga pikalt ei peatunud. Kuna ma paksu Müncheni atlase jätsin koju, tuli meil sõita väikese uduse plaani järgi, kust tänavanimesid välja ei lugenud. Kesklinna sõit oli pikk, aga vaistu järgi sõites palju ei ekselnudki ja rattateid on siin ka palju. Teel sattusime Theresianwiesele,
kus peetakse Oktoberfesti. Praegu käis siin kõva ehitus, kus pandi püsti suuri katusealuseid. Kesklinnas Marienplatz oli tihedalt täis inimesi Vaatasime siin veidi ringi ja kadusime siit ruttu. Väga palav oli siin linnas. Vältides liiklust ja magistraale suundusime linnast välja läbi Inglise Aia. See on tohutu suur park, kus oli väga palju rahvast puhkamas.Edasi läks tee piki jõe kallast. Nüüd jäi üle vaid sõita ja sõita ja sõita lennujaama suunas. Vahepeal läks Erichi tagakumm jälle tühjaks. Nüüd oli väliskummi juba suur auk sisse kulunud. Erich mässis selle teibiga kinni ja tõmbas veel mitu kihti teipi väliskummi peale, et see lõpuni vastu peaks.
Lõpuks pool 8 jõudsime kohta, kuhu olime ratta transakotid jätnud. Need olid kenasti põõsas alles, vaid teod olid nad ära ligastanud. Sõitsime veidi tagasi, kus maisipõllu taga leidsime varjulise koha, kuhu telk püsti panna. Kuna gaas oli otsas, siis oli tänaseks õhtusöögiks kuiv toit ja vesi. Pagana palju lendsipelgaid oli siin, kes ronisid muudkui pähe ja kraevahele. Ja pesta tahaks hirmsasti, sest päev oli palav ja hulk higi sai valatud. Peale mitmepäevast helistamist saime ka lõpuks kinnituse, et jalgrataste transpordiga on kõik OK. Minu telefon on surnud, läpaka aku tühi, gaas ja dušigeel otsas. Ongi aeg koju minna.
Õhtu läbi kuulasime õhkutõusvate lennukite mürinat.
Pagana tihe liiklus on siin. Iga 5-6 min. järel tõusis mõni lennuk õhku. Õnneks ööseks liiklus lakkas.View Larger Map
Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 9:15
Kestis 10 h 15 min
Teekonna lõpp 19:30
Madalaim punkt 184 m
Kõrgeim punkt 451 m
Kokku laskumisi 318 m keskm. 2 m/min
Kokku tõusu 184 m keskm. 2 m/min
Jalgrattasõitu 88 km
pühapäev, 27. juuli 2008
34. päev: Brunnen – Füssen- Hohenschwangau – Starnberger See - Amlach
Täna otsustas rattakompuuter, et aitab küll töötegemisest ja keeldus üldse numbreid näitamast. Kämpingust sõitsime kõigepealt Füssenisse. Schwangaust kuni linnani käis parajasti mingi maratonijooks. Paljud teed olid jooksjate päralt. Mõni jooksumees oli päris surija näoga, kui neist mööda sõitsime. Linnas oli vähe rahvast liikvel. Jalutasime natuke vanalinnas ringi.
Siis suundusime Hohenschwangau
ja Neuschwansteini losse vaatama. Rahvast oli losside juures palju ja sissepääsu oleksime pidanud kaua ootama. Kõikjal olid suveniiri- ja söögiputkad. Me isegi ei uurinud, palju lossikülastus maksab. Kokkuhoid! Losside ümber sai vabalt jalutada, mida me ka tegime. Uhked lossid küll. Neuschwanstein
on eemal mäenõlva. Sinna sai jalgsi või siis hobukaarikuga ja laisematele läks ka buss üles. Neuschwanstein on muidugi vingem loss. Aga minu arvates jääb lossist eemalt vaadates mõjusam mulje.
Peale losside ülevaatust asusime teele Müncheni poole marsruudil Halblech – Wildsteig – Rottenbuch – Böbing – Wörth – Oberhausen – Huglfing – Eberfing – Seeshaupt. Siin oli palju rattateid, mida mööda me ka sõitsime. Ilus künklik maastik oli siin,
lõuna pool oli veel mägesid näha. Sõita oli aga raske: vaevalt said künkast alla, kui juba pidi hakkama üles pressima ja me olime suht väsinud.
Seeshauptist alates Starnbergeri järve ääres hakkasime kämpingut otsima. Kaardil oli neid mitu, aga üles leida polnudki neid lihtne. Me sõitsime mööda järve kallast rattateel ja kämpingumärke näha ei olnud. Lõpuks läksime maanteele tagasi ja varsti silmasimegi viita. Campinghaus Wirth Ambachi lähedal oli see kämping, mille üles leidsime (15 €).
Kuna oli pühapäev, siis kauplused pandi vara kinni ja süüa meil polnudki. Kämpingus oli restoran, aga see oli kallis. Õnneks oli väike kiosk, kus eriti söögivärki polnud, aga midagi siiski – konserv ja õlu - sai hamba alla. Kämping on Starnbergeri ääres. Tundub, et see järv on sakslastele mõnus puhkusepaik. Järve kallas oli täis supluskohti ja paadisadamaid. Ujumisrõõmude nautimiseks on see järv küll sobilik. Põhi on peenekruusaline ja vesi soe.
View Larger Map
Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 9:10
Kestis 10 h 25 min
Teekonna lõpp 19:35
Madalaim punkt 586 m
Kõrgeim punkt 973 m
Kokku laskumisi 1 061 m keskm. 8 m/min
Kokku tõusu 861 m keskm. 4 m/min
Jalgrattasõitu 88 km
Siis suundusime Hohenschwangau ja Neuschwansteini losse vaatama. Rahvast oli losside juures palju ja sissepääsu oleksime pidanud kaua ootama. Kõikjal olid suveniiri- ja söögiputkad. Me isegi ei uurinud, palju lossikülastus maksab. Kokkuhoid! Losside ümber sai vabalt jalutada, mida me ka tegime. Uhked lossid küll. Neuschwanstein on eemal mäenõlva. Sinna sai jalgsi või siis hobukaarikuga ja laisematele läks ka buss üles. Neuschwanstein on muidugi vingem loss. Aga minu arvates jääb lossist eemalt vaadates mõjusam mulje. Peale losside ülevaatust asusime teele Müncheni poole marsruudil Halblech – Wildsteig – Rottenbuch – Böbing – Wörth – Oberhausen – Huglfing – Eberfing – Seeshaupt. Siin oli palju rattateid, mida mööda me ka sõitsime. Ilus künklik maastik oli siin, lõuna pool oli veel mägesid näha. Sõita oli aga raske: vaevalt said künkast alla, kui juba pidi hakkama üles pressima ja me olime suht väsinud.Seeshauptist alates Starnbergeri järve ääres hakkasime kämpingut otsima. Kaardil oli neid mitu, aga üles leida polnudki neid lihtne. Me sõitsime mööda järve kallast rattateel ja kämpingumärke näha ei olnud. Lõpuks läksime maanteele tagasi ja varsti silmasimegi viita. Campinghaus Wirth Ambachi lähedal oli see kämping, mille üles leidsime (15 €).
Kuna oli pühapäev, siis kauplused pandi vara kinni ja süüa meil polnudki. Kämpingus oli restoran, aga see oli kallis. Õnneks oli väike kiosk, kus eriti söögivärki polnud, aga midagi siiski – konserv ja õlu - sai hamba alla. Kämping on Starnbergeri ääres. Tundub, et see järv on sakslastele mõnus puhkusepaik. Järve kallas oli täis supluskohti ja paadisadamaid. Ujumisrõõmude nautimiseks on see järv küll sobilik. Põhi on peenekruusaline ja vesi soe.
View Larger Map
Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 9:10
Kestis 10 h 25 min
Teekonna lõpp 19:35
Madalaim punkt 586 m
Kõrgeim punkt 973 m
Kokku laskumisi 1 061 m keskm. 8 m/min
Kokku tõusu 861 m keskm. 4 m/min
Jalgrattasõitu 88 km
Tellimine:
Postitused (Atom)
