10. päev. Ringgenberg - Weggis

Teele kell 07:45

Vahemaa 98 km, kokku 748 km, rattasõit 95 km, kokku 690 km

Aeg teel 11:29, rattasõit 6:41

Rattasõidu keskmine kiirus 15 km/h

Tõusu 1058 m, langust 1196 m, min. kõrgus 435 m, max kõrgus 1010 m

Alguse läks sõit piki Brienzi järve kallast,

kust üleeile tulin. Seejärel tõus Brünigi kurule (1008 m)

mööda tiheda liiklusega teed. Raskevõitu oli, aga õnneks pole veel kuum. Maps üritas küll väiksele teele saata, aga 2 km järel nägin, et tuleb kõvasti turnida, pöörasin otsa ringi ja tagasi maanteele, kus polnud nii järsk. Kurult sai mõnusalt alla sõita. Teele jäi Chälrütiranki nimeline koht, kus avanes imekaunis vaade Lungerni järvele.

Rahvast oli siin kimbukaupa pildistamas. Edasi läks tee juba mõnusaid rattateid mööda. Uudistasin Dundelbachi juga,

kus kalju tagant piilus üks paljas naine (pildil all paremal, läks juba peitu). Sõit oli nauditav, piki Lungerni,

Sarneni

ja Alpnachi

järvede kaldaid. Ilusad vaated ja talutavalt palav ilm. Sain lähemalt uudistada kohalikku niidumasinat, millega mägedes, aga ka siledal maal heina niidetakse.

Jõudsin Luzernisse.

Kole palav jälle, tohutu liiklus, aga rattateed on siin head. Uudistasin kuulsat Kapellbrücket

ja põgenesin linnast. Edasi oli piin ja vaev – künklik tee ja palavusest tingitud väsimus. Jõudsin kämpingusse. Vot see oli minu meele järgi koht. Perekond Felberi talukämping – 19 €.

Perenaine tuli lohva-lohva kummikutes laudast, seletas oma šveitsi saksa keeles asjad ära. Garaažis seisis külmkapp jookidega ja raha käis karpi kapi peal.

Algatuseks mõnus õlu garaaži all. Taluhooned on künka otsas ja telkimisplats all. WC-sse oli küll tüütu käia, paarsada meetrit künka otsa ronida, aga mõnus oli siin ja vaikne.

9. päev. Wilderswil – Lütschental - Ringgenberg

Teele kell 07:33

Vahemaa 50 km, kokku 650 km, rattasõit 46 km, kokku 595 km

Aeg teel 11:52, rattasõit 4:02

Rattasõidu keskmine kiirus 13 km/h

Tõusu 811 m, langust 668 m, min. kõrgus 575 m, max kõrgus 1045 m

Teekond Lauterbrunnenisse oli raske, kuigi tõusu oli vaid paarsada meetrit. Lauterbrunnenis oli kena.

Kõrge Staubbachi juga

ja hommikuses päikeses kümblev org.

Kõndisin paar kilomeetrit külast Jungfrau poole

ja tagasi. Rattaga polnud jõudu sinna ülespoole sõita. Siis sõitsin sama teed tagasi ja Gündlischwandis pöörasin Grindelwandi poole.

Sinna jõudes olin üsna läbi omadega. Oli palav ja pea uimane. Aga ilus oli. Eiger (3967 m) ja Mönch (4110 m) küla kohal kõrgumas.

Grindelwand oli üsna rahvarohke, rong tõi järjest uusi rahvamasse kohale.

Kahtlesin, kas minna Eigeri rajale. Otsustasin siiski proovida – kui ei jõua, sõidan alla tagasi. Sõit rongiga Alpigleni jaama maksis 17 €. Ülespoole ronides läks enesetunne paremaks.

Imestasin, et miks kõik vastu tulevad ja keegi mööda ei lähe. Lõpuks taipasin, et mõistlikum oleks olnud pilet osta Kleine Scheideggi – kõrgeimasse punkti ja sealt tagasi alla tulla. Aga mis tehtud, see tehtud. Olemine läks järjest mõnusamaks.

Lõpuni ei viitsinud siiski minna. Raja teine pool tundus igavam.

Keerasin otsa ümber, imetlesin tunnikese ilusaid vaateid

ja läksin alla tagasi. Rajal kõndis igasugust rahvast, erinevas riietuses

ja eri vanuses.

Et kokku hoida, ei sõitnud rongiga tagasi vaid läksin jalgsi. Oli see vast minek! Eriti viimasest rongijaamast alates läks rada pea-aegu otsejoones ja jube järsult. Kui orgu jõudsin, ei osanud esialgu siledal maal käiagi. Rongijaama, kuhu olin ratta jätnud, tuli uuesti üles ronida. Vot see oli raske. Iga 20 m järel lõõtsutasin väheke. Tagasitee Interlakenini oli juba mõnus – hea mäest alla sõita. Interlakenis saatis Maps mu rappa, juhatas üle raudteesilla, aga sinna saamiseks ekslesin hulk aega võsas. Targem oleks olnud üle maanteesilla minna. Ja siis tuli jälle ülepoole ronida. Brienzi järve ääres hakkasin kämpingut otsima. Esimene plats oli täis, teise juures silt, et kohti pole. Hakkasin juba muretsema, õhtu juba käes. Otsustasin siiski proovida, muidugi tuli mäe otsa ronida. Seal perenaine, nähes mu vaevatud olemist, halastas ja leidis platsikese, kuigi kämping oli puupüsti täis. Talackeri kämping – 28 CHF. - päris kallis. Esimene liigutus – külm õlu. See pole kunagi nii hea olnud!

8. päev. Obergoms - Wilderswil

Teele kell 08:39

Vahemaa 82 km, kokku 600 km, rattasõit 82 km, kokku 549 km

Aeg teel 9:06, rattasõit 5:28

Rattasõidu keskmine kiirus 15 km/h

Tõusu 1098 m, langust 1875 m, min. kõrgus 568 m, max kõrgus 2176 m

Hommikul ärkasin kell 5, viisin telefoni laadima ja magasin mõnusalt edasi. Tavatult hilja hakkasin liikuma. Tänase päeva ülesandeks on ronida üles mööda serpentiini Grimseli kurule ja sealt edasi sõita. Altpoolt tundus päris hirmutav,

aga tasakesi liikudes polnudki hull. Tee teine haru läks Furka kurule.

See oli üks ilus minek. Tee läks paar korda üle vahutava Rhône´i.

Äkki ilmus tunnelist väike auruvedur, jäi seisma, vedurijuht lasi vilet ja lehvitas ning puhkis edasi.

Hiljem ülevalpool nägin teda tagasi tulemas 3-4 vagunit järel ja hirmsasti ähkides Gletschi külla minemas. Ülal nägin ka servakest Rhône´i liustikust.

Lõpuks sain üles kurule kõrgusega 2164 m.

Siin on koopaoravatele ehitatud väike elupaik.

Isegi paari paksukest oli näha. Kurul on ka kurjakuulutav järv Totensee ehk Surnujärv.

Siin ülal oli tuulina ja hakkas külm. Pikalt jorutamata kihutasin alla, ligi 30 km, sõrmed pidurkangidel külmast valged ja surnud, vihmapilv jälitamas. Siinpool kuru on mäed väheke teistsugused.

Innertkirchenis

hakkas soe tagasi tulema ja tundsin jälle sõrmeotsi. Kohe oli vaja ka veel üks tõus võtta ja sooja sai rohkem kui vaja. Nüüd sai sõita mööda mõnusat rattateed mööda Aare orgu, mille nõlvadelt langesid kosed

 ja joad.

Vihm jälitas jätkuvalt, kohati sai kätte, aga eespool paistis päike. Brienzi järveni jõudes valisin põhjakalda tee, mis on tasasem. Järv jäi vihma kätte.

Kämpingu leidsin Wilderswilis. Camping Oberei – 19 €. Tegemist sisuliselt maja hooviga keset küla. See oli rahvast täis. Pika ootamise järel leiti aga mullegi platsike. Ega ma palju ruumi ei võta. Siit avaneb ilus vaade.

7. päev. Visp – Obergoms

Teele kell 07:11

Vahemaa 58 km, kokku 518 km, rattasõit 57 km, kokku 467 km

Aeg teel 10:26, rattasõit 4:36

Rattasõidu keskmine kiirus 12 km/h

Tõusu 1160 m, langust 430 m, min. kõrgus 651 m, max kõrgus 1393 m

Sõit läks mööda Rhône´i ehk kohalikus keeles Rotteni orgu ülespoole. Esialgu mõnusalt rattateel jõe ääres, siis maanteel juba tasapisi tõustes. Mörel – Filet külas võtsin ette gondlisõidu Aletschi liustikku vaatama.

Kõigepealt ühega Riederalpi külla.

See on puhtalt turismiküla ja sealt edasi Moosfluh jaama. Edasi-tagasi pilet 49 CHF. Paar tundi imetlesin mägesid

ja Alpide pikimat liustikku.

Lehmadele näis see vaade samuti meeldivat.

Siis sõitsin alla tagasi ja teekond jätkus piki orgu ülespoole.

  Mingis külas hankisin rattale tagatule, sest kaasasolev keeldus töötamast. Hinnad on ikka vägevad. Tuli, mis meil maksab 10 €, oli siin üle 20 CHF. Esialgu läks sõit tiheda liiklusega maanteel, aga siis juba rattateedel nii asfaldi, kruusa kui ka pinnasega. Ilm oli jälle palav ja liikusin aeglaselt, puhkasin palju.

Eilsest veel väsimus sees. Kurule täna niikuinii ei jõua. Teele jäi Erneni küla,

kus oli rohkelt vanu maju vahvate laastuseintega.

Ülalpool läks tee horisontaalsemaks ja kergem oli sõita.

Kämpinguks sai Obergomsis Forest Lodge & Camping. 19 CHF. See on üks vahva koht. Tegemist siis taluga, kus telkimisplatsid ja majad ööbimiseks.

Peremees tegi ise küttepuid ja viipas käega, et sea end sisse, paberimajandus tuleb hiljem. Õues seisid rongivagunid, mis kunagi töös olid.

Seal saab istuda ja telefone laadida. Siis on veel kuurialune, kus saab süüa teha ja niisama istuda. Rahvast oli rohkesti. Mõnus koht. Õhtul hakkas mul esimest korda jahe – ikkagi üle 1300 meetri üle merepinna.

6. päev. Visp – Zermatt - Visp

Teele kell 07:36

Vahemaa 74 km, kokku 460 km, rattasõit 74 km, kokku 410 km

Aeg teel 11:00, rattasõit 4:53

Rattasõidu keskmine kiirus 14 km/h

Tõusu 1112 m, langust 1101 m, min. kõrgus 654 m, max kõrgus 1612 m

Tänane plaan on minna Matterhorni uurima. Algatuseks oli 6 km siledamat maad ja siis hakkas aegamööda üles minema 700 meetrist 1600ni mööda Mattertali 35 km. Staldeni külas puhkasin väheke jalga, kui Maps soovitas lühemat teed, mis oli kui sein.

Mõlemad pidurid pidin põhja vajutama, et mitte alla kukkuda. Kuidas siin inimesed märja või lumise ilmaga liiguvad!? Külas tüüpilised šveitsi majad.

Teele jäi St.Niklause küla

ja siis Täsch.

Siit edasi enam autosid ei lasta. Zermatti saab kas rongiga või kondiauru jõul. Lõpuosa oli raskem, tee remont ka veel vahepeal. Lõpuks siis Zermatt.

Rahvast rohkesti ja rongid muudkui sõelusid edasi-tagasi. Otsustasin Matterhornile lähemale sõita.

Gondlisõit Schwarzsee jaama 2552 m kõrgusele ja tagasi alla läks maksma küll 60,50 CHF, aga üles jõudes olin rahul. See polnud mahavisatud raha. Matterhorn peitis küll end pilve taha,

aga teised mäed – Liskamm, Breithorn, Väike Matterhorn ja teised ning liustikud olid kenasti nähtaval.

Imetlesin paar tund siin vaateid kuni hakkas väheke sadama.

Sõitsin alla. Zermattis ootasin saju lõpu ära ja lonkisin väheke ringi. Kohtasin ka eesti poissi, kes on siin juba 4 aastat elanud. Mul on porilaual väike Eesti lipp ja kutt hõikas, et kas olen Eestist. Nüüd tuli sama tee alla sõita, mis tundus palju järsem kui üles tulles. 

Vahepeal sõitsin ka kruusateed, mis oli täitsa lõbus.

Kuna söömisele ei raatsinud varem aega kulutada, vaid 2 batooni ja energiajook olid menüüs, siis ei hakanud kaugemale minema. Võtsin sama kämpingu, mis eilegi. Hind sama – 14,70 CHF. Sain siin süüa, paar õlut ja sain korralikult puhata. Õnneks eilne trubaduur oli ka vaba päeva võtnud.