19. päev: Planina – Postojna – Predjama - Kozina

Hommikul ärkasin hobuste hirnumise peale üles. Väljas oli tihe udu ja ikkagi ei tea, kus me oleme. Pikkamööda udu hajus ja hommik oli ilus. Kusagil lähedal lõi kirikukell. Sõitma hakates avastasime, et olime päri Planina küla või linnakese külje all. Tee viis üles ja alla pikkade tõusude ja langustega. Tõusud tundusid muidugi pikemad. Minu arvates on siin hulga raskem sõita, kui mägedes, pealegi on jälle jube palav.
Jõudsime Postojna koobaste sissekäigu juurde. Pilet on 19 €, noortele 17 €. Sissepääs on igal täistunnil, meie jõudsime just mõni minut peale 10-t. Ootasime siis ligi tunnikese. Rahvast oli siin ikka päris palju. Esialgu pandi inimesed väikesesse aga pikka elektrirongikesse istuma. See kihutas üsna kiiresti ja arvasin, et nii suurt midagi ei näegi. Teel oli valgustatud koobast näha ja oli selline tunne, et kohe lööd pea ära mõne stalagmiidi vastu ära. Viimaks siiski rong peatus ja rahvas kamandati maha. Siin jaotati inimesed keele järgi gruppidesse. Inglisekeelne sai kõige suurem. Mingi giid kusagil seletas midagi, aga ei viitsinud kuulata teda, pealegi mingid türklased lõugasid kõvasti, nii et nagunii ei kuulnud midagi. Koobastes sai päris pikalt jalutatud. Fantastiline muidugi! Pildistamine oli keelatud, aga keegi sellest ei hoolinud: välklambid muudkui sähvisid. Ise tegin viisakusest pilte välguta, seepärast pidin pooled hiljem ära kustutama ja ülejäänutest ka enamus veidi udused. Vahepeal ehmatas mind itaaliakeelse grupi giid – olin just huvitava pildi kaadrisse saanud, kui röögatas kõrva ääres – pildistada ei tohi! See pilt läks küll nässu, aga liikusin siis ettepoole ja pildistasin edasi. Peale pikka jalutuskäiku pandi jälle kõik rongile ja kihutati tagasi välja. Kogu ringkäik kestis umbes 1 tund ja 20 min. Rongipeale minnes tehti igaühest pilt ja väljatulles võis selle omale mälestuseks osta, aga me ei hoolinud oma näolapi vahtimisest ja ei teagi, palju see pilt maksis. Nägime küll oma nägusid stendil rippumas.
Postojnast sõitsime Predjama Jamski gradi. Vaatasime kindlust niisama, sisse ei hakanud minema. Kindluse all pidid koopad ka olema, nende vaatamise eest taheti veel eraldi raha. Kindluse ees korraldatakse rüütliturniire, umbes nagu Tartus Hansapäevadel. Just augusti alguses on see üritus tulemas. Reklaami järgi tundub see veidi ehedam olevat kui Tartus.
Predjamast väntasime lõuna poole. Kavatsesime Škocjani koopaid ka vaadata. Eilne pikk sõit, palavus ja nälg ajasid Divačas meid sööma ja nii jõudsime Škocjani veidi peale kella viit. Kahjuks aga oli siin viimane külastus kell 17.00 ja homme ei viitsi me enam tagasi tulla. Sissepääs on siin 14 €.
Edasi läks tee pikalt ja aeglaselt ülesmäge ja palav oli. Jõudsime Kozinisse ja otsustasime siin kämpida. Siinne motell ja kämping on kiirtee ääres, suht kõle. Peale meie oli siin veel vaid üks telk. Hiljem tuli küll mõni juurde. Aga duši all sai käia ja õhtul vedelesime niisama.


View Larger Map

Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 8:29
Kestis 10h 01 min
Teekonna lõpp 18:30
Madalaim punkt 429 m
Kõrgeim punkt 650 m
Kokku laskumisi 879 m keskm. 8 m/min
Kokku tõusu 942 m keskm. 4 m/min
Jalgrattasõitu 64 km