14. päev: Bled - Bohinj

Öö läbi ja varahommikul sadas, siis läks ilm paremaks: päike ja pilved vaheldumisi. Bledist suundusime mööda Sava Bohinjka orgu Bohinji järve poole. Tee läks allamäge ja ilm oli veidi jahedam kui varem. Bohinjska Bistricas ostsime süüa ja Ribčev Lazis käisime Gostilna Rožiči võõrastemajas söömas – väga hea grill oli seal. Bohinji järv tundus palju sümpaatsem kui Bled: vaikne, vähe hotelle ja restorane ja inimesi. Suundusime järve läänekaldale Ukanci. Siin on huvitav mets: kaljud ja enamasti lehtpuud. Siit sõitsime veel 5 km edasi Savica koske vaatama. Läbipääs sinna maksab 2,40 €. Nüüd olime juba igasuguste koskede ja jugadega harjunud, Savica ei paistnud millegi erilisega silma. Edasi olime kavatsenud minna kose juurest üles mägedesse järvi vaatama, aga kaardil märgitud otseteed ei leidnud üles. Tuli alla kose sissepääsu juurde tagasi laskuda ja uuesti hakata märgistatud rada pidi üles ronima. Kell oli juba 15.00. Seega pidime kiiresti liikuma. Tee läheb järsult üles, kivine, kohati kaetud mulluste lehtedega, mõnes kohas on trossid ja naelad kaljusse raiutud. 1,5 tunniga jõudsime Črno järve juurde. Teel ei kohanud ühtegi inimest. Järv on väike, aga ilus, ümberringi kaljud ja mets. Väga vaikne. Otsustasime veel edasi minna. Tee enam nii järsk ei olnud. Vastu tuli suur grupp hispaanlasi. Liikusime kiiresti ja möödusime suurte seljakottidega tee peal ähkivatest noortest. Ilmselt läksid nad Koča pri Triglavskih Jezerih mägimajja ööbime, et homme edasi matkata. Veel 1,5 tundi ja olimegi Dvojno järvekese juures. Selle järve juures on ka eelpool nimetatud majake. Pugisime siin šokolaadi, pildistasime lilli ja oligi aeg tagasi pöörduda, sest kell oli juba 18 läbi ja peale 20-t hakkab juba hämaraks kiskuma, eriti veel metsa all. Siis algas aga äike. Sadas tihedat vihma, kivid ja puujuured muutusid libedaks ja hämaraks läks. Tulime üsna kiiresti alla, seetõttu külm ei hakanud, kuigi olime läbimärjad. Siruli ka õnneks ei lennanud, kukkumine oleks väga pikk ja valus olnud. Üsna ekstreemvärk oli see küll, aga mõnus. Lõpuks jõudsime kella 20-ks alla. Mingi majakese räästa all vahetasime kuivad riided selga ja esmakordselt läks nüüd vaja pikki säärevarje. Vihmasadu jäi nõrgemaks ja sõitsime järve äärde Zlatorogi kämpingusse. Ja nüüd vihm lakkas. Vastuvõtus enam kedagi ei olnud; panime telgi püsti. Ise ei viitsinud enam süüa teha, sest siinsamas oli mingi söögikoht ka, kust saime pizza ja kohvi.


View Larger Map

Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 10:26
Kestis 10h 43 min
Teekonna lõpp 21:09
Madalaim punkt 494 m
Kõrgeim punkt 1 720 m
Kokku laskumisi 1 544 m keskm. 9 m/min
Kokku tõusu 1 606 m keskm. 7 m/min
Jalgrattasõitu 40 km
Puhas sõiduaeg 2h 15 min
Keskm. kiirus 17,45 km/h
Max. kiirus 36,78 km/h