Hommikul vahetasin Erichi rattal esikummi ära, sest tihtipeale läks see tühjaks, aga nähtavat auku ei leidnud.
Bovecist Žagani läks hea rattatee. Kaardi järgi läks see ka edasi kuni Trnovoni. Meiegi jätkasime sealt mööda rattateed, aga olukord muutus: tee läks kitsamaks, kruusasemaks ja järjest künklikumaks. Lõpuks koosnes tee vaid munakatest.
Siin murraks kits ka jalad. Ma paneksin üheks päevaks siia sõitma mehe, kes selle tee rattateeks kaardil märkis ja tahaksin siis teada, mida ta sellest arvab! Teelt ei saanud ära pöörata, sest ühel pool on mägi ja teisel pool jõgi. Teisel pool jõge jookseb nagu mõnituseks kena, sile maantee. Lõpuks pääsesime Trnovos üle silla. Trnovos ja mujalgi siinkandis on süstade - kanuude laenutus. Soča jõgi on vesiseks tegevuseks väga hea.
Kobaridis sõime ja Tolminis ostsime uue multitoolsi Kranjska Goras kadunu asemele. Pikemaid peatusi ei teinud. Ilm oli jube palav jälle. Most na Soči linnakese juures on Soča jõgi üles paisutatud lausa järveks.
Tolminist edasi kuni Idrijani mul kaarti ei olnud, sõitsime viitade järgi, aga edukalt, ilma eksimata. Kuna kämpinguid siinkandis pole, arvasin, et ööbime kusagil Idrija lähedal võsas. Rattakompuuter ütles üles, näitab suvalisi numbreid või üldse mitte midagi. Erichi kompuuter keeldus reisi algusest peale töötamast. Kilometraaži arvutame nüüd kaardi ja kilomeetripostide järgi.Idrija kandis muutusid mäed madalamateks.
Idrijas arvasime, et kell on veel vähe ja sõidame veel veidi edasi. Aga järgmised 12 km oli selline tee, kus teed piirasid ühelt poolt järsud mäenõlvad ja teiselt poolt jõgi, nii et mingit võimalust teelt ära pöörata polnud. Viimased 2 km läks veel serpentiinina üles ka. Godovičis maastik muutus: mäed muutusid madalamateks ja laugemateks – see on juba küngastik, mitte mäestik.Erich arvas, et kuna Logateci, kus interneti andmeil peaks kämping olema, on ainult 16 km, jõuame enne pimedat sinna. Panime auru juurde ja jõudsimegi Logateci, aga ühtegi kämpingu viita me ei näinud. Bensukast küsisime, kus saab telkida. Sealt juhatati meid 8 km lõuna poole, seal pidavat kämping olema. Läks juba üsna pimedaks. Laze külas juhatas mingi vend, et minge vasakule – mitte midagi. Ühe maja õues näidati, et minge sinna. Jõudsime mingile ristteele, kus ühtegi viita polnud. Nüüd oli nõu otsas. Hakkasime sõitma suurema tuledekobara suunas, aga lähemale jõudes nägime, et need on vaid tavalised elumajad. Olime kurat teab, kus, keset lagedat siledat heinamaad. Otsustasime siiasamasse laagrisse jääda. Käsikaudu kobades läksime teelt kõrvale heinamaale ja panime telgi püsti. Sõime, vaatasime tähti, kuulasime rukkirääkude räägutamist ja konnade krooksumist ning jäime magama.
Nii Kobarid, Tolmin, Idrija, Logatec ja teised linnakesed on kindlasti lähemat uurimist väärt, kuid kahjuks jäid ajapuudusel meil seal pikemad peatused ära. Siinkandis olid I maailmasõja ajal suured lahingud ja selle kohta on ka mitu muuseumi. Aktiivseks puhkuseks on see kant ka väga hea: kanuutamine,
nägime langevarjuga lendajaid (paragliding) (ei tea kuidas see täpne eestikeelne väljend on), matkamine ja muud. View Larger Map
Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 9:30
Kestis 12h 48 min
Teekonna lõpp 22:18
Madalaim punkt 236 m
Kõrgeim punkt 677 m
Kokku laskumisi 964 m keskm. 6 m/min
Kokku tõusu 1 013 m keskm. 4 m/min
Jalgrattasõitu 126 km
0 comments:
Postita kommentaar