Valnontay – Plampincieux/Val Ferret

37. päev

Teekond kl. 10:37 – 17:41; 7 h 04 min
Min. 732 m – max. 1 766 m
Alla 1 253 m, üles 1 081 m
Jalgrattasõitu 64 km, kokku 2 607 km
Puhas sõiduaeg 4 h 13 min
Keskm. 15,2 km/h

View 37. Valnontay - Plampincieux in a larger map
Öösel tuli sahmakas äikest, kuid vaevalt kuulsin seda – uni oli nii hea. Kui hommikul asju kokku pakkisin, hakkas jälle sadama. Kiirustasin kohvikusse varju alla ja ootasin seal üle kahe tunni, et sadu lõppeks. Sadu jäi küll vähemaks, kuid uued pilved tulid peale. Mul oli plaan siinkandis veel üks ronimine teha, aga sellise ilmaga ei olnud sel mõtet. Kimasin siis kindad käes ja müts peas Aymaville´i poole tagasi, et sealt Courmayeuri poole pöörata. Vihmasadu lakkas ja tee Courmayeuri poole oli mõnus – aeglase tõusuga, kuid tõusu nagu ei märganudki. Teel oli arvukalt külasid ja nende juures sageli losse või kindlusi.

Sõitsin aeglaselt, mõnuga, pikkade peatustega. Viimasel ajal olen nagu liiga väsinud olnud.
Pré-Saint-Didier´ külla pöörasin sisse, sest nägin tee ääres kuulutusi seal toimuvate pidustute kohta.

Külas käiski mingi laada moodi asi, üks papi tõmbas lõõtsa

ja valitses üldine lahe atmosfäär.

Külast turnisin veidi mäest üles ja jõudsin Courmayeuri.

Siin oli palju inimesi tänavatel ja palju poode.

Eriti ei viitsinud siin olla ja liikusin Val Ferret poole edasi. See sõit oli juba ränk, tõusu oli oma 400 m lühikese maa peale. 
Plampincieux küla (vahva nimi) juures leidsin Grand Jorasses´kämpingu (9.50 €), kuhu paigale jäin. Õhtupoole oli palju aega. Jalutasin mööda orgu edasi

ja kurvastusega nentisin, et mäetipud on kõik pilvede taga peidus.

Homme üritan ronida üles ja loodame, et pilved kaovad. Tee ääres oli väike kabel, ainult lukus.

Aknast sai siiski sisse piiluda.