Moulin – San Vincent

39. päev

Teekond kl. 8:46 – 19:39; 10 h 53 min
Min. 561 m – max. 3 279 m
Alla 2 787 m, üles 2 083 m
Jalgrattasõitu 44 km, kokku 2 737 km:; jalgsi u. 13 km
Puhas sõiduaeg 2 h 46 min
Keskm. 15,7 km/h

View 39. Moulin - San Vincent in a larger map

View 39a. Matterhorn jalgsi in a larger map
Ilmaga oli mind täna õnnistatud. ei ühtegi pilbekribalat!

Algatuseks oli 13 km rassimist, et Cerviniasse e. Breuili jõuda.

Seal kohe vesi, šokolaad, fotokas ja fliis kotti ja üles minek. Oli plaan ronida pika nimega onni – Rifugio Duca degli Abruzzi all Orionde juurde, aga läksin kogemata teist teed pidi ja hästi tegin. Matterhorn oli kogu aeg silma all

ja liikusin aga ülespoole, et talle veelgi lähemale saada. Tihti imetlesin imelisi vaateid

ja siis läksin jällegi edasi. Teerajad olid üleval paljaste kivide peal vaevumärgatavad ja kaardilt ei saanud enam sotti, kus olen. Matterhornilt varises pidevalt lund ja kive, vahel mõnest kohast lausa suurema mürinaga.

Ilm oli kena ja nautisin seda retke täiel rinnal. Taevas oli nii sinine, et silmadel oli valus.

Ühtegi inimest polnud näha ja pressisin ikka ülespoole. Siin olid vahvad kiviastangud ja lõhed ja ühes kohas pidi kasutama väikese katkise redeli abi, et edasi pääseda.

Tekkis juba plaan jõuda mingile kurule, et Helveetsiamaa poole ka piiluda. Siit oli näha üleni lumine Breithorn (4164 m) ja Klein Matterhorn, mille otsas on köisteejaam.

Kena vaade oli ka Dent d´Hérensile Matterhorni kõrval ja Grandes Murailles ahelik.

Mõnes kohas olid kiviastangul jääpurikad, mis sirinal sulasid.

Lõpuks jõudsin ligi 3300 m kõrgusele, kus edasipääsu tõkestasid liustikud.

Ei tahtnud oma räpaseid jalajälgi puutumata lumele jätta ja võib-olla oleks see ka ohtlik olnud. Jäin siis paigale ja imetlesin siit avanevaid vaateid.

Päris täpselt ei osanud oma asukohta paika pannagi, aga ilmselt olin Cresta di Fürggeni all.

Siit paistsid Col del Breuil (3331 m) Col di Fürggen (3273 m), mis oli must allpool.

Kurude taga paistsid Šveitsi mäed Zinalrothorn (4221 m),

Weisshorn (4506 m)

ja Obergabelhorn, mille tipust pilved kordagi ei lahkunud.

Col del Breuil´ilt paistis Bivacco Rossi, kus alpinistid saavad tormivarjus kükitada.

Patseerisin siin üleval paar tundi.

Kuidagi ei raatsinud siit lahkuda, aga lõpuks hakkas külm ja tuli allapoole liikuda.

Cervinias istusin ratta selga ja sõitsin mõnusalt oma 30 km, ilma, et kordagi väntama pidanuksin. San Vincentis leidsin kämpingu, kus taheti 16 € saada. Pagana röövlid! Polnud siin midagi erilist. Väga puhas oli küll, nii korras kämpingut pole ma veel näinud.
Täna oli mu matka üks paremaid päevi!