23. päev: Grado – Aquileia – Palmanova – Udine – San Vito

Varahommikul läksin randa ja vaatasin – vett polegi. Veepiir oli oma paarsada meetrit taganenud ja mitu paati oli kuival. Hiljem, kui tagasi tulime, oli meri jällegi endisel kohal. Vahepeal käisin jälle Grado kesklinnas, et automaadist raha kätte saada, sest sularaha enam polnud ja kämpingu eest oli vaja maksta. Ühtlasi ostsin poest süüa. Sõime hommikust ja läksime ujuma.
Kogu Grado poolsaare lõunarannik on üks suur plaaž. Igal hotellil ja kämpingul on oma aiaga piiratud rannaosa, kus saab kasutada rannatoole ja päikesevarju. Vesi oli soe, ujuma sai minna mööda puidust silda, mille otsas ulatus vesi üle pea. Muidu on tee sügava veeni suht pikk. Madalas vees kihutasin külg ees ringi väikesed krabid. Varem oli meil plaanis teha Grados üks puhkepäev ja rannal lebotada, aga peale pooletunnist vedelemist hakkas igav. Korjasime oma asjad kokku, jalad pedaalidele ja minema. Üllatus, üllatus, rattakompuuter otsustas jälle tööle hakata.
Gradost viib mandrile tammile ehitatud tee nagu Eestis mandri ja Muhumaa vahel. Tee, mille nimi on Via Iulia Augusta, viib noolsirgelt ja siledalt otse Udineni välja. Kahel pool enamasti maisipõllud ja paarkümmend kilomeetrit enne Udinet rohkesti tööstushooneid. Ja pagana autosid sõitis siin palju. Rattale jäi teel õige vähe ruumi.
Esimene peatuskoht sel teel oli Aquileia. Siin asub suur arheoloogiamuuseum, mille meie vahele jätsime. Küll aga läksime vaatama basiilikat. Vägev kirik, kus käisid parajasti remonditööd. Jalutasime pikalt ka kirikus sees. Selle seintel on freskod ja põrandal mosaiik. Kiriku taga on surnuaed, kuhu on maetud I ms tundmatud sõdurid. Aquileiast välja sõites oli tee ääres roomaaegsete varemete väljakaevamisplats, kus parajasti tegutsesid arheoloogid.
Järgmine peatuspaik oli Palmanova. See on üheksanurkse tähe kujuline XVI sajandil Veneetsia poolt rajatud kindluslinn. Sisse ja välja pääseb läbi kolme võimsa värava. Linna keskel on avar plats, kust suunduvad kiirekujuliselt tänavad igas suunas. Siin linnas oli inimesi väga vähe näha. Leidsime aga internetikohviku, kus ei tahetud mingit ID kaarti näha ja raha küsiti ka vaid paar eurot.
Palmanovast sõitsime Udinesse. Vaatasime veidi kesklinnas ringi. Vinged keskaegsed hooned siin. Käisime ka üleval kindluses, kust avanes kena vaade linnale. Infopunktist saime teada, et lähim kämping asub 30 km põhja pool. See aga ei sobinud meile. Olin varem internetist otsinud mõned kämpingukohad Udine lähistel, aga need andmed ei vastanud tõele. Infopunktist saime ka linnaplaani, nii et linnast väljasaamine pidi seekord lihtne olema. Aga teeviitu, mis Spilimbergo poole pidid näitama, ei olnud. Pidevalt kohtasime viita nimega Fievo, aga kaardil sellise nimega kohta me ei leidnud. Lõpuks saime selguse: Fievo on suur kaubandus- ja vabaajakeskus linnast väljas. Peale seda ilmusid jälle viidad Spilimbergo nimega, kuhu me suundusime. Meil oli vaja leida ööbimiskoht võsas. See aga osutus keeruliseks, sest Udinest lääne poole jätkusid pidevalt külad ja tööstusehitised üksikute maisipõllukestega nende vahel.
Kaugel linnast väljas sattusime suure supermarketi juurde. Ostsime süüa ja jäätist. Jäätisega on siin selline probleem, et kauplustes on väikeste jäätiste valik väga niru. Põhiliselt müüakse suuri jäätisekarpe. Meie leidsime lahenduse: ostsime karbi, kus oli palju, kas 6 või 8 väikest jäätist sees ja siis oli meil juba käkitegu need korraga ära süüa.
Lõpuks San Vito küla lähistel nägime tee ääres mahajäetud puude ja põõsastega ümbritsetud majakest. See sobis telkimiskohaks, vaid pesemispuudus ja sääskede hordid segasid veidi.


View Larger Map

Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 12:04
Kestis 8 h 27 min
Teekonna lõpp 20:31
Madalaim punkt 0 m
Kõrgeim punkt 176 m
Kokku laskumisi 51 m keskm. 3 m/min
Kokku tõusu 217 m keskm. 1 m/min
Jalgrattasõitu 80 km
Puhas sõiduaeg 4 h 07 min
Keskm. kiirus 19,23 km/h
Max. kiirus 33,15 km/h