Kämpingust sõitsime Izolasse. Mere ääres on suur jahisadam uhkete jahtide ja kaatritega. Vanalinn nagu Piraniski, kitsaste tänavatega. Kuivav pesu ripub tänavate kohal, itaalia keelt on juba rohkem kuulda kui sloveenia keelt.
Izolast viis tee edasi Koperi mööda mere äärt. Koperi vanalinn on sarnane eelmistega.
Linnast oli keeruline sellest tänavate rägastikust välja saada. Lõpuks leidsime rattatee, mis kulges paralleelselt kiirteega. Koperi ümbruse on palju tööstusrajatisi: suur sadam, autotehased, naftaterminalid ja muud.Linnades me palju aega ei viitnud, vaatasime üle keskväljakud ja veidi ümbruskonnas. Jätkasime teed piki rannikut. Saabusime Ankarani linna. see on samuti puhkuselinn, hulga vaiksem ja rahulikum, kui Portorož, Piran ja Izola. Siin sõime oma viimase pizza Sloveenias.
Ja oligi Itaalia piir, kus seisid tühjad piirivalveputkad ja lehvisid lipud. Teekond jätkus samamoodi piki rannikut Muggia linnani.
Siin vaatasime samuti veidi kesklinnas ringi ja üritasime ronida üles kindlusesse, aga kui olime hulga maad mäest üles kõndinud, sattunud mitu korda mingitesse hoovidesse, ei jõudnud me kuidagi kindluseni. Pöörasime otsa ringi ja jätkasime rattaga teed. Hakkasime jõudma Triestesse. Alguses sõitsime ümber suurte naftaterminalide ja tehaste, siis algas linn. Liiklus on siin tihe, rattateid pole – jama on siin sõita. Siis hakkas vihma sadama. Olime parajasti mingi surnuaia juures ja ootasime lillemüügiputkade varjus vihma möödumist. Ilm läks jahedamaks. Edasi kesklinnale lähenedes muutus olukord veel nirumaks. Liiklus on siin hullumeelne. Meiesuguseid rattaga sõitjaid ei näinud ühtegi. Kohalikud sõidavad autode ja mootorrolleritega. Õiget linnaplaani meil ka polnud, vaid skännitud udune kaart ja kesklinna tänavad ei ole siin mitte horisontaalsed – künklik on see Trieste. Pärast väikest ekslemist leidsime üles San Giusto kindluse. Rattad jätsime alla ja ronisime kindlusesse. Siin üleval on Rooma-aegseid sambaid ja varemeid, 
mälestusmärke ja vägev San Giusto katedraal. Vaatasime kirikut ka seestpoolt. San Giustolt avaneb kena vaade linnale. Läksime alla tagasi, ekslesime ratastega veel veidi ja leidsime end Piazza dell'Unità platsil.
See on avar väljak, just mere ääres, ümbritsetud uhketest ehitistest. Jällegi oli siin mingi lava keset platsi.Siin sai meil linnast kõrini. Suundusime põhja poole mööda Miramare tänavat, et Opicina lähedal üles leida kämping. Nagu öeldud, kaarti meil polnud ja õnnega pooleks sattusime õige teeotsa peale. Triestest läheb üles mäkke Opicinasse vaid üks tee, teisi teid pidi oleksime saanud vaid kuhugi poolde mäkke ja oleks pidanud siis jälle alla ja siis jälle üles minema. See Via Bonomea oli kõige järsem tee, mida olime kohanud – tõus 25% ja seda umbes 3-4 km. Kui puhkuseks peatusime ja ainult tagapidurit vajutasime, siis libises ratas ikka tagurpidi allapoole. Pärast pingutavat punnitamist jõudsime Obelisco kämpingusse (14 €) veidi maad enne Opicina linna. Papi vastuvõtus naeris, nähes meid surmväsinuina ratastega tulemas. Kämping on mõnus, tiheda metsa all, iga plats suht privaatne, ümbritsetud puudest ja põõsastest. Vastuvõtu juures avaneb vinge vaade Triestele ja kogu mererannikule.
Kämpingus on ka väike söögikoht, mida meie küll ei külastanud. Hakkasime süüa tegema. Erich läks duši alla ja mina kohmitsesin kottide juures, kui äkki märkasin, et meie platsile on tekkinud lauake. Veidi aja pärast tuli üks papi, kes enne riisus puude all prahti ja põõsaid pügas, ja tõi sõna lausumata ühe tooli, läks ära, ja varsti tuli ka teise tooliga. Just nagu „lauake, kata end“. Kahjuks pidime lauakese ise katma. Sel õhtul tundsime end suht luksuslikust – saime süüa toolil istudes ja laua pealt.Ilm oli päris jahedaks läinud, pidime pikad püksid, fliisi ja jope välja otsima. See-eest magasin esmakordselt terve öö, kordagi ülestõusmata. Kuigi olime mere ääres, oli õhk kuiv. Isegi käterätt oli hommikuks ära kuivanud. Tavaliselt kuivatasime käterätti pakiraamil sõidu ajal.
Pimedas proovisime öise linna pilti teha, aga ei tulnud välja. On ikka statiivi vaja.
View Larger Map
Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 10:45
Kestis 8h 42 min
Teekonna lõpp 19:27
Madalaim punkt 0 m
Kõrgeim punkt 363 m
Kokku laskumisi 426 m keskm. 5 m/min
Kokku tõusu 653 m keskm. 4 m/min
Jalgrattasõitu 55 km
0 comments:
Postita kommentaar