Vahemaa 76 km, kokku 386 km, rattasõit 40 km, kokku 336 km
Aeg teel 8:45, rattasõit 2:00
Rattasõidu keskmine kiirus 18 km/h
Tõusu 784 m, langust 923 m, min. kõrgus 254 m, max kõrgus 844 m
Hommikul pakkisin asjad ja läksin võtma laadima pandud telefoni ja akupanka. Neid aga polnud. Selgus, et ülipüüdlik koristaja oli need retseptsiooni viinud. See avati aga alles kell 9. Püüdsin ühele tegelasele selgeks teha, et minu asjad on seal luku taga. Aga see ütles, et inglise keelt ei räägi ja kogu lugu. Ootasin ja tuli teine mees. See kah inglise keelt ei rääkinud, aga käte-jalgadega tegin selgeks, et tahan oma asju kätte saada. Oli mõistlik mees ja sain asjad kätte. Muidu oleksin pidanud paar tundi ootama. Plaan oli täna sõita üle 2006 m kõrgusel oleva Simploni kuru. Algus oli ilus – allmäge 10 km, värske õhk, kaunid vaated.
Crevoladossolas oli tee otsas liikluskeelumärk. Aga mõtlesin, et küll rattaga mööda mahun, kui mõni takistus ees on. Poolteise kilomeetri järel oli aga teel ees betoonaed, millest mingi nipiga üle ei saanud. Sõitsin külla tagasi, otsisin oma kaardid välja ja uurisin, kuidas pääseda Brigi. Ei leidnud ühtegi mõistlikku teed sinna, ainult mitusada kilomeetrit ümbersõitu. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Üks mees tuli uurima, mis mureks ja varsti ka teine mees. Mõningase arutelu tulemusena leiti, et ainuke võimalus on minna Domodossolast rongiga. Vaatasid isegi rongiaja ja ütlesid, et pane nüüd ajama, jõuad poole tunniga rongi peale. Tänasin ja paningi udjama. Raudteejaamas
selgus, et selle rongi peale ratast ei võeta. Tuli oodata järgmist rattasõbralikku rongi. Oodata tuli 4 tundi. Alguses mõtlesin, et sõidan Varzosse ja siis ronin ikkagi üle kuru, aga et aeg läheks hiliseks, siis võib-olla ei jõuaks päevavalges Brigi. Võtsin pileti otse Brigi – 18 €. 4 tundi oli sellise kuumaga pikk aeg. Enesetunne läks jälle niruks. Lõpuks rong tuli, aga jäi perroonist hulk maad enne seisma. Minestuse äärel kihutasin rattakotid ja ratas käe otsas rongile. Enne tuli perroonile minekuks ka ratas trepist alla ja üles tirida. Aga siis siuhti oma 25 km läbi 20 km pikkuse Simploni tunneli ja olingi Brigis.
Itaaliakeelsest Šveitsist saksakeelsesse. Vaatasin siin väheke ringi ja siis mööda piimakohvi värvi Rhône´i jõge pidi
Vispi poole. See oli lai ilma liikluseta tee. Vahelduseks väheke mõnu ka. Nende vintsutuste peale võtsin vabamalt ja juba kella neljast jäin paigale Vispis Mühleye kämpingus. 14,70 CHF. Siin on ujula, kuhu ma ei viitsinud minna. Väike restoran, kus sai süüa ja head külma õlut. Sees laulis ühemehebänd šlaagreid. Ja päris pikalt Loodetavasti jääb varsti vakka ja saan ikka välja puhata.
0 comments:
Postita kommentaar