Vahemaa 50 km, kokku 650 km, rattasõit 46 km, kokku 595 km
Aeg teel 11:52, rattasõit 4:02
Rattasõidu keskmine kiirus 13 km/h
Tõusu 811 m, langust 668 m, min. kõrgus 575 m, max kõrgus 1045 m
Teekond Lauterbrunnenisse oli raske, kuigi tõusu oli vaid paarsada meetrit. Lauterbrunnenis oli kena.
Kõrge Staubbachi juga
ja hommikuses päikeses kümblev org.
Kõndisin paar kilomeetrit külast Jungfrau poole
ja tagasi. Rattaga polnud jõudu sinna ülespoole sõita. Siis sõitsin sama teed tagasi ja Gündlischwandis pöörasin Grindelwandi poole.
Sinna jõudes olin üsna läbi omadega. Oli palav ja pea uimane. Aga ilus oli. Eiger (3967 m) ja Mönch (4110 m) küla kohal kõrgumas.
Grindelwand oli üsna rahvarohke, rong tõi järjest uusi rahvamasse kohale.
Kahtlesin, kas minna Eigeri rajale. Otsustasin siiski proovida – kui ei jõua, sõidan alla tagasi. Sõit rongiga Alpigleni jaama maksis 17 €. Ülespoole ronides läks enesetunne paremaks.
Imestasin, et miks kõik vastu tulevad ja keegi mööda ei lähe. Lõpuks taipasin, et mõistlikum oleks olnud pilet osta Kleine Scheideggi – kõrgeimasse punkti ja sealt tagasi alla tulla. Aga mis tehtud, see tehtud. Olemine läks järjest mõnusamaks.
Lõpuni ei viitsinud siiski minna. Raja teine pool tundus igavam.
Keerasin otsa ümber, imetlesin tunnikese ilusaid vaateid
ja läksin alla tagasi. Rajal kõndis igasugust rahvast, erinevas riietuses
ja eri vanuses.
Et kokku hoida, ei sõitnud rongiga tagasi vaid läksin jalgsi. Oli see vast minek! Eriti viimasest rongijaamast alates läks rada pea-aegu otsejoones ja jube järsult. Kui orgu jõudsin, ei osanud esialgu siledal maal käiagi. Rongijaama, kuhu olin ratta jätnud, tuli uuesti üles ronida. Vot see oli raske. Iga 20 m järel lõõtsutasin väheke. Tagasitee Interlakenini oli juba mõnus – hea mäest alla sõita. Interlakenis saatis Maps mu rappa, juhatas üle raudteesilla, aga sinna saamiseks ekslesin hulk aega võsas. Targem oleks olnud üle maanteesilla minna. Ja siis tuli jälle ülepoole ronida. Brienzi järve ääres hakkasin kämpingut otsima. Esimene plats oli täis, teise juures silt, et kohti pole. Hakkasin juba muretsema, õhtu juba käes. Otsustasin siiski proovida, muidugi tuli mäe otsa ronida. Seal perenaine, nähes mu vaevatud olemist, halastas ja leidis platsikese, kuigi kämping oli puupüsti täis. Talackeri kämping – 28 CHF. - päris kallis. Esimene liigutus – külm õlu. See pole kunagi nii hea olnud!
0 comments:
Postita kommentaar