esmaspäev, 27. juuli 2009

Villette - Queige

31. päev

Teekond kl. 7:00 – 17:14; 10 h 14 min
Min. 597 m – max. 1 970 m
Alla 1 720 m, üles 1 467 m
Jalgrattasõitu 72 km, kokku 2 279km
Puhas sõiduaeg 5 h 37 min
Keskm. 12,7 km/h

View 31. Villette - Quiege in a larger map
Päeva algus oli väga mõnus. Villette´ist Aime´ni

oli hommikul liiklus veel hõre ja Aime´st alates läks jalgrattatee pikalt mööda Isère´i jõe kallast Bourg Saint Maurice´ini.

Jõe ääres oli lahe puhkepark tiigikese ja purskkaevuga.

Nauditav sõit oli. Bourg Saint Maurice´i linna servas oli jõe ääres suur raftingu treeningkeskus.

Külastasin saiapoodi ja konsumeerisin croissante sealsamas pargipingil.

Jälgisin seal mõnda aega rahva toimetamisi.
Seejärel läks raskeks: 20 km tõusu Cormet de Roselendi kurule (1968 m). Tee ääres täiesti asustamata kohas seisid mingi suure hoone varemed. Lähemal uurimisel selgus, et tegemist on endise sauna ehk siis moodsamalt spaaga

ja teisel pool teed avastasin võssakasvanud basseini hüppetorni ja liumäega.

Kogu see värk on juba mõnda aega lagunenud seal. Rattasõitu kergendasid mingil määral iga kilomeetri järel verstapostid, kus oli kirjas, kui suur tõus on ja mitu kilomeetrit veel kuruni jäänud.

Les Chapieux külakese juures võis näha läbi kirde suunas avaneva oru Mount Blanci massiivi kuuluva Aiguille des Glaciers (3834 m) tippu ja liustikku.

Kuruletõusu viimased kilomeetrid olid mulle igavesti rasked, lisaks läks ilm palavaks.



See-eest teisel pool kuru oli fantastiliselt kena.

Esiteks oli näha Roc du Biolley kalju, mille külje alt sai mööda sõidetud.

Sellelt langes alla väike juga, mille vee tuul enne allalangemist ära pihustas.

Ja siis ebamaise ererohelise veega Lac de Roselend!

Siin veetsin hulga aega pildistades, lõunat süües ja niisama imetledes.

 
Kahjuks pidin edasi sõitma, aga sõit mööda Doroni orgu oli samuti fantastiline.

Org oli kitsas järskude seintega, kus kasvasid pikad sirged kuused nagu küünlad jõulupuul.
Mööda orgu oli hea jahe sõita. Kuigi ilm oli palav, jahutas külm mäestikujõgi puude varjus mõnusalt.
Beauforti linn oli samuti imeline.

Mõnusad vanad majad

ja kõikjal lilli. Isegi pritsimaja oli lilledega ehitud.

Kogu seda kanti kutsutakse Beaufortiniks ja siin tahaks pikemalt olla.

Üks kenamaid kohti, kus olen käinud.
Täna olin targem. Ma ei läinud sellise palava ilmaga Albertville´i, vaid jäin peatuma Queige´is Les Glieres´i kämpingus (9.22 €). Hommikul on linnas jahedam ja veidi puhkust kulus ära. Eilsest ronimisest olid lihased valusad ka.

0 comments: