Les Praz – Bourg Saint Pierre

34. päev

Teekond kl. 8:21 – 17:56; 9 h 35 min
Min. 504 m – max. 1 614 m
Alla 1 439 m, üles 1 951 m
Jalgrattasõitu 77 km, kokku 2 460 km
Puhas sõiduaeg 5 h 57 min
Keskm. 12,8 km/h

View 34. Les Praz - Bourg Saint Bernard in a larger map
Päeva algus oli mõnus. Sõitsin Argentière´ini, sealt väike tõus Col des Montets kurule ja seejärel Vallorcine´i. Teel oli ilusaid vaateid tagasi mägedele.

Kurul asus väike majake, kus oli looduskaitseala tutvustav ja hariduslik väljapanek.

Sissepääs sinna oli vaba. Vallorcine´is ostsin väikesest poekesest saiu ja mõni aeg hiljem mugisin neid tee ääres, võttes lisandiks põõsastest vaarikaid. Parimad croissantid olid need. Vallorcine on kena koht

teda ümbritsevate mägedega.

Kohtasin arvukalt jalgsimatkajaid.
Edasi nii lõbus enam polnud. Tee hakkas ülespoole minema. Prantsusmaa – Šveitsi piiril seisis tolliputka, kus tolliametnikud sees istusid.

Minu vastu küll keegi huvi ei tundnud.
Tõus jätkus kuni Forclaz´kuruni (1527 m),

et alguses pikalt ja laugemalt ning seejärel järsemalt serpentiinina Martigny linna laskuda. sel teel erilist asustust polnud, vaid väike Trienti külake.

Martigny linn asub Rhone´i jõe siledapõhjalises orus, kus mäenõlvad on kaetud viinapuuistandikega. Ülalt avaneb üsna äge vaade orule.

Martignys sõitsin vaatama restaureeritud rooma amfiteatrit.

Samas asub bernhardiinimuuseum,

mida ma küll ei külastanud. Linnas otsisin rahaautomaati, sest arvasin, et mul läheb kämpingus kindlasti franke vaja. Leidsin automaadi mingi panga seinas, aga see oli remondis. Rohkem ma siin linnas rahaautomaate ei leidnud.
Sõitsin siis linnast välja Saint Bernhardi kuru poole, ikka üles ja üles läks tee. Teel midagi eriti huvitavat polnud,

venisin aeglaselt edasi. Mõned külad jäid teele,

aga neis ma ei peatunud. Liddes´ külas

nägin turismiinfo seinal rahamasinat. Vähim summa, mida seal pakuti, oli 50 franki. Võtsin siis selle summa, ehkki kämpingus ilmselt nii palju vaja pole. Otsustasin, et ööbin Bourg Saint Pierre´is, sest kurule ma õhtuks ei jõua ja kämpinguid rohkem siin pool kuru ei ole. Kämpingus

– Grand St. Bernhard – selgus, et maksta saab ka eurodega. Ma kulutasin siiski esimesed frangid - kokku 14,80. Õhtu oli veel pikk ja kolasin veidi küla vahel. Bourg Saint Pierre on mõnus väike külake,

kus on mitmeid matkaradu ja vaatamisväärsusi, kõik selgitavate siltidega varustatud. 1800. a. läks siit Napoleon oma vägedega läbi. Selle tähistamiseks oli mitmel pool poste gravüüridega ja napoleoni kübaraga posti otsas.

Siin olid omapärased hooned,

kuristik,

vana vesiveski.

Piilusin ka kohalikku kalmistut.

See oli hoopis lihtsam, kui Hispaanias ja Prantsusmaal - ilmselt protestantismi ja katoliikluse vahe.
Õhtul läks jahedaks, pilved hiilisid mäetippudelt järjest allapoole.