Queige - Chamonix

32. päev

Teekond kl. 8:50 – 18:58; 10 h 08 min
Min. 357 m – max. 1 099 m
Alla 1 009 m, üles 1 484 m
Jalgrattasõitu 92 km, kokku 2 371km
Puhas sõiduaeg 6 h 08 min
Keskm. 14,9 km/h

View 32. Quiege - Chamonix in a larger map
Hommikupoole sai Albertville´ist läbi käidud. Linn on pikalt mööda orgu väljavenitatud. Käisin vaatamas olümpiaparki,

kesklinnas pikalt aega ei viitnud. Üle sai vaadatud Euroopa väljak

ja tegingi minekut. Albertville´ist Ugine´ini sai sõita mööda vana maanteed, mis tundus olevatki põhiliselt jalgrataste päralt. Tee jätkus mööda Arly jõe orgu ikka ülespoole.

Teele jäid Flumet,

Praz sur Arly

ja Megève.

Need on suusatamis- ja turismikülad või linnad ülesvuntsitud savoia puumajadega. Pärast Flumet´d silmasin juba Mont Blanci.

Megève´ist läks tee allamäge ligi 600 m peale Saint Gervais les Bains´is. Sealt alla sõites mõtlesin juba eesolevale ülesronimisele ja kogu rõõm läks kaduma. Ülalt avanes kena vaade Saint Gervais les Bains´ile ja ümbritsevatele mägedele.

Mont Blanc oli juba suures osas näha.

Linnas puhkasin veidi ja asusin taas teele. Nüüd aga sattusin segadusse. Chamonix poole läheb siit kiirtee, kus jalgrattaga on liiklemine keelatud. Pidasin aru, aga mina küll ei leidnud mingit võimalust edasi saada, kui mööda kiirteed üle viadukti.

Keerasin küll korra otsa ringi, et otsida mingit muud teed, aga ükski märk ei näidanud Chamonix poole. Mina tahtsin aga sedasi saada ja otsustasin ikkagi kiirteele minna. Teele pealesõidu juures seisis üks „pirukaga“ auto ja selle juures seisev tädi kukkus kätega vehkima. Pidasin kinni ja tädi seletas, et viaduktil on „very dangerous“ ja politsei teeb trahvi. Seejärel käskis ta mul ratta peale laadida ja ise ka kuuti kobida. Kihutas mitu kilomeetrit sika-saka läbi külade ja veidi ka mäest üles, mis mind muidugi rõõmustas. Seejärel pani mu maha ja seletas, millist teed mööda Chamonix´sse saab ilma surma saamata. Lõpetuseks surus mul kätt, soovis head reisi ja kimas minema. Selgus, et mingi tee siiski viib Chamonix´sse, aga seda marsruuti poleks ma ise küll välja mõelnud. Nimelt oli see tee väga kitsas ja keerutas segadusseajavalt majade vahel ringi.
Tee viis läbi La Motte´i ja Servoz´

ikka ülesmäge. Samas „Plangumägi“ oli kogu aeg vaateväljas.

 

Edasi läks asi päris hulluks: Vaudagne külas ronis kitsas tee ikka väga järsult majade vahel vääneldes üles ja lisaks oli siin palju haruteid. Mitu korda kahtlesin, kas olen ikka õigel teel. Lõpuks jõudsin mingile kurule ja sain aru, et ei olnudki eksinud Mont Blanc oli ka kohe siinsamas käeulatuses. Veeresin kurult alla ja olingi enam-vähem Chamonix´s. Tegelikult tuli esmalt Les Chavants, seejärel Les Houches, Taconnaz ja siis Les Bossons. Les Bossons´is oli kolm kämpingut reas. Läksin neist keskmisse – Les Verney 8.40 €. Homseks mul selget plaani veel polnud, et millist marsruuti ronimiseks valida ja kas teha üks või mitu rada. Ma ei tea, millal ma koju saan, 2. augustiks vist ei jõua Malpensasse ja mägedes tahaks veel ronida. Lisaks ei ole mul selget ülevaadet oma rahalisest olukorrast. Siin kämpingus internetti ei pääse. Ilmselt tuleb homme kõigepealt kusagil netti saada. Kämpingus oli õhtul ilus. Loojuv päike värvis mäed roosaks ja kuu rippus mägede kohal.