pühapäev, 12. juuli 2009

Millau – Le Rozier

16. päev

Teekond kl. 10:25 – 16:11; 5 h 46 min
Min. 381 m – max. 816 m
Alla 714 m, üles 733 m

Jalgrattasõitu 39 km, kokku 1 094 km
Puhas sõiduaeg 2 h 49 min
Keskm. 13,9 km/h

View 16. Millau - Le Rozier in a larger map
Hommikul viitsin internetindusega palju aega ja kui liikuma hakkasin, oli jälle palav. Otsustasin Millausse mitte minna, sest eilne rabandus oli veel selgelt meeles. Millau juures ühineb Tarni oruga Doubier´org. Nende hargnemiskohas kõrgub mägi, mille otsast paraplaanid lendu tõusevad.

Mina panin minema mööda Doubier´ kanjonilaadset orgu.


Igas võimalikus kohas seisid jõe ääres autod (aga neid kohti oli vähe) ja prantslased pidasid pühapäevast piknikku. Mina aga pöörasin masohhistlikult La Roque Sainte Marguerite´is

jõe äärest kõrvalorgu, mis keris üsna kõrgele üles.

Esialgu jalutasin, kõrgemal kannatas isegi sõita. Üles jõudes tegin veel hullu otsuse. Otsustasin külastada Chaos de Montpellier le Vieux´d.

See kujutab endast karstist puretud lubjakiviplatood. Minu pettumuseks küsiti külastuse eest 5.25 €. Valida oli mitmesuguse pikkusega raja vahel. Laisematel on võimalus sõita väikese trammi või rongikesega.

Mina astusin mööda keskmise pikkusega teed. Lahedad lubjakivimoodustised on siin, paljudele on ka nimi antud.

Tegin suure vea, et vett kaasa ei võtnud. Lõpupoole muutus veepuudus juba piinavaks, sest kuumust oli omajagu. Tagasi parkimisplatsile jõudes tormasin putkasse, ostsin pudeli vett ja kui selle ära jõin, nägin sealsamas vulisevat veekraani. Pagan!
Suure vaevaga ja kuumusest oimetuna sõitsin edasi põhja poole Tarni orgu.

Siin on mitu kämpingud reas. Hüppasin neist suvalisse (Saint Pal 10 €), mis siis, et kell oli alles vähe. Tahaksin veel elada! Jällegi paar tundi lõõtsutamist puude vilus, enne kui end liigutada suutsin. Tundub, et päevadel, mil kraadiklaas üle 30 näitab, lõpeb minu elutegevus kella kolme paiku. Pärast seda ei ole ma võimeline enam ennast liigutama. Homme peaks varakult sõitma hakkama, muidu ma üle 20 km päevas edasi ei liigu. Õhtupoolikul manustasin kämpingu baaris ajaviiteks mõned kohalikud Kronenbourgi õlled (0,25 l – 2 €).
Prantsusmaa kämpingutes valitseb kindel seaduspära: peale prantslaste on alati vähemalt üks matkaauto või haagis Hollandist (alati väga sõbralikud ja abivalmid) ja igal pool mängitakse pentaque´i. Ma ei ole küll Hollandis käinud, kuid arvan, et suvel pole seal hingelistki. Kõik hollandlased on mööda Euroopat laiali sõitnud. Juba eelmise aastal Saksamaal ja Austrias panin tähele, et Hollandi numbrimärgiga autosid on ikka väga palju liikvel.
Kell 10 õhtul oli ikka veel kuradi palav. Millal ma siit kuumapõrgust pääsen?

0 comments: