Le Rozier - Espalion

17. päev

Teekond kl. 6:53 – 17:35; 10 h 42 min
Min. 376 m – max. 974 m
Alla 1 409 m, üles 1 381 m

Jalgrattasõitu 111 km, kokku 1 205 km
Puhas sõiduaeg 6 h 33 min
Keskm. 16,9 km/h

View 17. Le Rozier - Espalion in a larger map

Seekord õnnestuski varem startida. Hommikul oli taevas pilves, mis rikkus mu lootuse vingetele fotodele kaljudele tõusva päikese kiirtes.

Algatuses sõitsin mõne kilomeetri ida poole Tarni orgu mööda, kus kanjon muutus kitsamaks.

Seejärel pöördusin tagasi ja liikusin mööda orgu lääne poole.

Compeyre´i küla juures pöördusin suurelt teelt üles külla sisse. See on vahva vanaaegne küla,

kust avaneb ilus vaade Tarni orule.

Pärast seda aga tundus, et ma ei pääsegi siit orgude ja mägede segadikust, sest sõitsin mööda vale teed, mis tegi mulle üle 10 lisakilomeetri. Lisaks sellele läks tee aeglaselt ülespoole, mis oli eriti vastik sõita.

Lõpuks pärast pikka piinlemist hakkas tee allapoole minema

ja mõnuga sõitsin ligi 10 km Sévérac-le-Château´sse, kus küla kohal kõrgus XII sajandist pärinev kindlus.

Nüüd tuli päike välja, puhus tugev tuul, õnneks tagant. Siit liikusin põhja poole, alguses jälle ülespoole, aga tuule toel polnud väga vigagi.

Siis läks tee jälle allapoole ja jõudsin piirkonda, mida kutsutakse Causse de Severac. Maastik on siin teistsugune, mäenõlvadel on karjamaad üksikute puudega – lehmade paradiis.

Sõitsin läbi Saint Saturnini, kus polnud midagi erilist. Seejärel väikese ringiga Saint Geniez´i; nimelt otseteed ei leidnud üles. Siin ei viitsinud ringi vaadata ja seejärel pöörasin maanteelt Sainte-Eulalie-d'Olt´i nimelisse külla.

See oli õige otsus, sest see oli hästi kena, täielikult restaureeritud keskaegne küla.

Samas igas majas olid elanikud sees ja elu käis.

Üpris palju turiste liikus siin ringi.

Edasi oli jälle tõusu ja palju tõusu kuni Lassoutsini

ja siis alla Saint-Côme-d'Olti.

Mul tuli meelde, et homme on prantslaste rahvuspüha ja poed on arvatavasti kinni. Ostsin siin kolme päeva toidu ning väntasin edasi. Ilm muutus järjest palavamaks ja otsustasin, et mulle aitab. Jätsin homseks 700 m ülespoole sõitu ning Espalionis

otsisin kämpingu üles. Selgus, et vabu kohti polegi, aga mu väikese telgi jaoks leiti koht platsile, kus juba üks vennike ees oli (6.30 €). No sinna platsile oleks veel kolm telki mahtunud. Õhtul oli linnas ilutulestik. Mina olin aga juba kotti pugenud ja ei viitsinud vaatama minna. Päris kõva paugutamine oli.