Saint Flour - Liadouze

19. päev

Teekond kl. 8:16 – 20:00; 11 h 44 min
Min. 774 m – max. 1 855 m
Alla 1 784 m, üles 1 849 m
Jalgrattasõitu 61 km, kokku 1 361 km, jalgsi 8 km Plomb du Cantali ja tagasi
Puhas sõiduaeg 4 h 15 min
Keskm. 14,3 km/h

View 19. Saint Flour - Liadouze in a larger map


View 19a. Plomb du Cantal jalgsi in a larger map
Hommik algas ringkäiguga kena vanalinnaga Saint Flouris.

Seejärel tegin väikese haagi, et vaadata Sailhanti lossi

ja seal lähedal Babory koske.

Lossi jalamil on väike armas külake.

Siit sõitsin väikesi teekesi pidi Roffiaci ja edasi mööda autoderohket maanteed kuni Murat´ni. Platoo on siin suhteliselt tasane,

tee siiski pikkade tõusude ja langustega. Murat on kena linn mäenõlval

ja linna kohal mingi pühakuju.

Turiste liikus päris palju ringi.
Edasi ootasid mind Cantali mäed. Murat´st kuni Lioranini läks tee alguses üsna laugelt, kuid tasapisi hakkas ülespoole minema. Lioran on põhiliselt suusatamise koht, aga ka suvel on siin tegevust – matkarajad, seikluspark ja muud huvitavat.

Lioranis viskasin ratta nurka ja ronisin üles

Plomb du Cantalile (1855 m), kokku umbes 8 km ja aega kulus 3 tundi. Plomb du Cantal on Prantsuse Keskmäestiku kõrguselt teine mägi. Siinsed mäed on kustunud vulkaanid, koonusekujulised puy´d. Viimati purskasid 6000 aastat tagasi. Mäele viis üles lai rada ja lihtne oli siin ronida, või mis ronida – jalutada. Mäel on ka tõstuk, mida aktiivselt kasutasid ratturid,

kes siis mürinaga mäest alla sõitsid.

Ülal oli vaade vägev,

kuid põhja poole ei näinud midagi, sest sealt poolt tulid pilved. Vahel mattus kogu mägi pilvedesse. Ilus vaade avanes Puy Griou´le (1690 m).

Tükk aega tipus istunud, tulin alla.
Kuna kell oli juba 5 õhtul, tuli mul plaane muuta. Mul oli kavatsus rattaga mööda matkarada üle Col de Rombière´i kuru (1582 m) minna, et Puy Mary otsa ronida, aga sinna poleks ma päevavalges enam jõudnud. Teine variant oleks siiasamasse kämpima jääda, aga selleks oli kell jälle vähe ja ma ise veel üsna värske. Nii tekkis plaan sõita hoopis lõuna poole ja üle Col du Perthus´ (1309 m) jõuda Liadouzesse, kust Puy Mary on juba käega katsuda. Üle kuru minek oli raske, sest tõus oli järsk ja langus samuti – 400 m suht lühikese maa peale.

Alla sõites pidin mõlemat pidurit pidevalt kasutama, et mitte võssa sõita. Kurul ei olnud hingelistki näha,

aga äkki kuulsin lapse nuttu. See tundus nii uskumatu. Lähemal uurimisel nägin eemal põõsaste taga perekonda, kes siin inimtühjas kohas koos oma imikuga piknikku pidas.

Õhtupäikeses oli ümbritsev maastik ilus. Mäenõlvadel oli näha kümneid rohelise erinevaid toone.

Liadouzes oli kämping täpselt kaardil märgitud kohas (Camping dy Puy Mary, 6.75 €). Perenaine oskas vaid prantsuse keelt, kuid saime asjad kenasti aetud. Mõnus kämping oli see. Ojake vulises, lehmakellad teisel pool oja kolisesid, vaikne ja rahulik. Endal on ka selline värske olemine, ei mingit väsimust. Eks oma osa on kindlasti normaalsel temperatuuril.