Sõitsime mäest alla tagasi Siegsdorfi. Sadas peent uduvihma. Oli plaan külastada Siegddorfi loodusloomuuseumi. See oli aga veel suletud. Läksime siis ühte kohvikusse, et hommikust süüa ja aega parajaks teha. Süüa sai ka siin tublisti. Kahe inimese pealt küsiti 7€ ja selle eest sai süüa nii palju kui jõudsid. Toodi kann kohviga ja laua pealt võisid võtta kõike, mida hing ihaldas.
Kõht täis, läksime muuseumi. Selle muuseumi ekspositsioon annab põhjaliku ülevaate Alpide geoloogilisest ehitusest. Eraldi korrusel on aga Siegsdorfi lähedalt leitud mammuti, kes on ristitud Rudiks, väljapanek. Lisaks Rudile on seal veel teiste loomade ja üldse kiviajale pühendatud väljapanek. Siegsdorfi lähedal on veel kusagil vabaõhumuuseum kiviajast, aga seda me otsima ei hakanud.
Jätkasime teed Inzelli poole. Sinna viis eraldi rattatee, kus oli väga mõnus sõita, vaatamata mõningatele tõusudele. Inzellist edasi viis tee kahe mäe vahelt läbi. Maanteel on eraldatud riba rattasõiduks. Kahel pool järsud mäenõlvad. Paralleelselt teega kulges Weissbachi jõeke ja org. Käisime jõe ääres; see oli ilus, külma jõevee kohal hõljus udu, oli vaikne ja vesi vulises väikestes kärestikes.
Tee suundus Bad Reichenhalli poole. Teele jäi Thumsee. Suht suur, tavaline järv, ümberringi mäed. Vesi tundus päris soe, mingid tädid olid siin ka ujumas. Kalda ääres oli päris palju kalu näha.Bad Reichenhall on nagu Saksamaa Pärnu, ainult ilma mereta. Inimesed longivad aeglaselt tänavatel ringi ja istuvad välikohvikutes.
Siin üritasime oma Campingazi pliidile gaasi osta ühest suuremast poest. Kuna riiulitest esialgu gaasipurki ei leidnud, küsisime kassas seisnud mehe käest. Papi kutsus mikrofoni kaudu poisi kohale ja seletas midagi (siinsest saksa keelest ei saa küll mõhkugi aru). Poiss viis meid taha ruumi ja tõstis meie ette nii 30 kg suure metallist gaasiballooni. Ütlesime, et see küll ei sobi. Tahtsime ära minna, aga papi kassast seletas veel midagi, helistas kuhugi ja lõpuks kutsus poisi uuesti tagasi. Ja ennäe, varsti tuli poiss tagasi meile sobiva ballooniga.Selgus, et Ballone on see suur ja raske, mis sobib näiteks karavanidele ja autodele, see väike aga on Kartusche. Nüüd siis saame ise omale sooja süüa teha.
Bad Reichenhallist ida pool on Marzolli loss, mida tahtsime ka vaadata. Aga lossi värav oli kinni. Vaid eemalt saime seda näha. Lossi juures on kirik ja väike kalmistu.
Sõitsime linna tagasi, linnast läbi ja piki Saalachsee lõunakallast Unterjettenbergi. Mööda jõekallast viis sile ja kruusane rattatee, lausa mõnu sõita.
Unterjettenbergist Ramsau poole ootas ees 12%-line tõus. Siin pidime küll ratast käekõrval lükkama. Tee kõrval voolas Schwarzbachi jõgi. Oli udu ja vahel tibutas vihma. Lõpuks tüütas meid autode ja mootorrataste kõrval mäest ülespunnimine ära ja pöördusime piki jõekallast kulgevale kitsale kruusateele. Siin oli tõus laugem, väntasime vaikselt ülespoole, saatjaks vaid kärestikulise jõe kohin, lehmakellade kõlin mäenõlvadel ja uduvine jõe kohal.
Lõpuks sai kruusatee otsa ja olime sunnitud sõitma läbi jõe ja ronime üles järsust nõlvast tagasi maantee peale.
Ligines õhtu ja jõudsimegi Simonhofi kämpingusse (18,60€). Siin oli vähe rahvast ja vaikne. Kuigi üritasin end saksa keeles arusaadavaks teha, rääkis lahke kämpingutädi saksa-inglise segakeeles ja temalt ostsime kohvi, suhkrut ja šokolaadi. Lõpuks saime ise kohvi keeta. Siin on majake, kus saab laua taga istuda ja lugeda või mis iganes teha. Meie kolisime oma söögilauaga siia, pole vaja karta vihma ega midagi. Istusime siin veidike ja oligi aeg telki pugeda.
View Larger Map
Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 8:00
Kestis 10h 12 min
Teekonna lõpp 18:12
Madalaim punkt 466 m
Kõrgeim punkt 886 m
Kokku laskumisi 557 m keskm. 4 m/min
Kokku tõusu 761 m keskm. 4 m/min
Jalgrattasõitu 62 km
Puhas sõiduaeg 3h 56 min
keskm. kiirus 15,81 km/h
max. kiirus 50,47 km/h
0 comments:
Postita kommentaar