esmaspäev, 29. juuni 2009

Molins de Rei - Sant Ponç

3. päev
Teekond kl. 7:30 – 21:00; 13 h 30 min
Min. 143 m – max. 720 m
Alla 1 087 m, üles1 113 m
Jalgrattasõitu 115 km, kokku 172 km
Puhas sõiduaeg 7 h 30
Keskm. 15 km

View 3. Molins de Rei - Sant Ponc in a larger map

Hommikul startisin varakult, et mitte mõne krossimehe ratta ette jääda. Sain ka esimese kaotuse osaliseks: unustasin oma kuklasirmiga nokatsi maha. Õnneks oli mul tagavaraks veel teeneline kirurgimüts, mille kallilt endiselt klassiõde Maretilt kingituseks sain ja mis juba eelmisel rattamatkal minu kiilakat kaitses. Siinne päike võtaks mul õige ruttu skalbi maha. Alguses oli jama sõita, midagi huvitavat polnud, liiklust palju. Teeservas oli küll jalgrattale riba eraldatud, aga see oli kivipuru, polte ja muud rämpsu täis. Monistrol de Montserrat´i juures ootas ees 9 km tõusu kloostrini. Nii sportlane ma ka pole, et seda teed hambad ristis üles sõita, vahepeal ikka lontsisin ratas käekõrval. Pagasit oli mul oma 30 kg koos toidu ja veega. Vett oli mul alati 4-6 liitrit kaasas. Roosast konglomeraadist koosnevad omapärased Montserrat mäed on kaugele näha.

Siin on tegelikult kaks kloostrit. Allpool Sant Benet klooster

ja kõrgemal benediktiinlaste klooster Santa Maria de Montserrat, mis on peamine turismimagnet.

Vaatasin siin veidi ringi ja siis sain mõnuga alla kihutada. Edasine tee läks üles-alla, kuuma oli varjus juba 33 kraadi. Järgmine huvitav koht oli Manresa linn. Siinne kirik on ehitatud kalju ümber ja siin on peatunud jesuiitide juht Ignacio de Loyola.

Panin jalgratta keskväljakule ja läksin linna vaatama, aga eksisin järjekordselt ära. Ikka mitu tiiru tegin, enne kui ratta juurde jõudsin. Gaasiballooni ma siit linnast ka ei leidnud. Kuumus muudkui kasvas ja tagumine rattakumm kippus tühjaks minema. See tegi sõidu veel raskemaks. Kummi parandama ei viitsinud ma hakata ja üritasin jõuda siiski kämpinguni. Sant Ponç oli koht, kust leidsin La Ribera kämpingu (13,30 €). Täna pidin jällegi leppima kuivtoiduga. Raske päev oli.

0 comments: