esmaspäev, 6. juuli 2009

Tarascon-sur-Ariège - Montferrier

10. päev
Teekond kl. 10:10 – 17:34; 7 h 24 min
Min. 435 m – max. 737 m
Alla 492 m, üles 663 m

Jalgrattasõitu 56 km, kokku 594 km
Puhas sõiduaeg 3 h 24 min
Keskm. 16,4 km/h

View 10. Tarascon sur Ariege - Montferrier in a larger map
Hommikul jalutasin Tarascon-sur-Ariège´is ringi. Mõnus väikelinn vanade hoonetega kesklinnas.

Edasi sõitsin mööda Ariège´i jõe idakalast, kus liiklus on hõredam. Varsti jõudsin Kuradisilla e. Pont du Diable juurde.

See jääb küll teest veidi kõrvale. Selliseid on Prantsusmaal küllaga ja pea iga teine on Pont du Diable. Järgmiseks külastasin Foix linna.


Sellel on samuti äge vanalinn ja loss mäekünkal. Lossi sissepääsu eest taheti raha, mina aga ei raatsinud anda ja sain linnale vaid lossiväravast alla vaadata.

Vanalinnas oli palju väga kitsaid tänavaid. Arusaamatu, miks need autoliikluseks avatud on. Igasse prakku, kust aga auto läbi mahtus, sinna see ka ronis. Linn on nii väike, et võiks ju vanalinna liikluseks sulgeda. Oleks õhk puhtam ja hoonete säilimise seisukohalt samuti parem. Foix´s sõitsin õigest teeotsast mööda ja pidin tüki maad tagasi tulema.
Pöörasin itta, kus sõitsin mööda orgu, mida piirasid põhjas hambulised kaljuseinad, lõunas metsased mäed. Seda piirkonda kutsutakse Plantaurel.

Ilm oli pilvine, kuid sajuta ja vahel piilus ka päike. Siin oli mõnus sõita, liiklust pea-aegu polnud. Kahjuks hakkas mul õlg valusaks jääma. Eile sai vist kurult alla sõites külma. Teel nägin väikest farmi, kus aias jooksid ringi kanad ja teises pärlkanad.

Pärlkanad meenutasid oma käitumiselt ja olekult dodosid filmist „Jääaeg“. Jooksid samamoodi arutult ringi ja lärmasid.
Lavelanet´is käisin poes ja jätkasin teekonda. Täna oli plaanis jõuda Belestani. Montfeferrieri juurest hakkas tee ülesmäge kerima ja siis hakkas ka vihma sadama. Olin juba üsna väsinud ja märjaks ei tahtnud saada. Sõita oleks olnud veel 20 km. Olin just möödunud kämpingust. Pöörasin otsa ringi ja jäin öömajale (7.30 €). Kellaaeg oli küll varajane, aga asjad ja ma ise jäime enam-vähem kuivaks.

0 comments: