reede, 24. juuli 2009

Allemond – Saint Martin sur la Chambre

28. päev

Teekond kl. 7:53 – 15:37; 7 h 44 min
Min. 484 m – max. 1 924 m
Alla 1 679 m, üles 1 585 m

Jalgrattasõitu 55 km, kokku 2 084 km
Puhas sõiduaeg 4 h 45 min
Keskm. 11,6 km/h

View 28. Allemond - Saint Martin in a larger map
Hommikul ronisin mööda tammi üles

ja edasi Allemondi kiriku juurde. Sain kiirelt üles, ei olnud pikka piinlemist. Täna sain rattakompuutri jälle tööle. Ta raip tahtis restarti saada.
Valisin kõrgemal kulgeva paisjärvest läänepoolse kõrvalisema tee. Tammi taga oli Lac du Verney veehoidla

ja selle kaldal elektrijaam.

Hiljem läksid ülemine ja alumine tee kokku ja algas pikk tõus.

Esiti kulges tee mööda metsast orgu kuni Le Rivier d´Allemondini.

Teel oli palju jalgrattureid, kes must kui postist mööda läksid. Mina enamasti jalutasin. Väga sõbralik rahvas need ratturid, paljud viskasid naljagi. Üks hollandi tädi pidas auto kinni ja küsis, kas mul kõik korras on, kui ma jalgratast jalutasin.
Le Rivier d´Allemondist edasi sai veidi allapoolegi sõita, aga seejärel läks tee veel rohkem kõrgustesse.

Ilm oli ilus ja mäed ilusad.

Mõnus oli. Seejärel jõudsin veel ühe veehoidlani – Lac de Grand Maison.

Ilus helerohelise veega järv ja metsa asemel olid lagedad mäed.


Imetlesin seda mõnda aega ja jälle edasi. Tõus enam nii järsk polnud või tuli mul jõudu juurde.

Igatahes üritasin rohkem sõita.

Teel kurule tegeles üks vend äriga ja pildistas mäest üles punnivaid jalgrattureid. Pistis lipiku pihku, kus oli kirjas kood, mille järgi saab hiljem tellida omale foto. Lõpuks jõudsin Col du Clandon´i kurule (1924 m).



26 km ja 1170 m ülespoole ronimist nõudis umbes 5 tundi. Allasõit oli muidugi mõnus, kokku 24 km laskumist.

 
Le Chambre´is

ütles vana indiaanlane: „Täna ei ole suremiseks hea päev“ ja sõitis veel 2 km edasi Saint Martin sur la Chambre´isse Le Petit Nice´i kämpingusse (10 €) ja viskas külili. Kell oli alles 3, aga varjus oli 36 kraadi ning järgmine etapp oleks olnud 17 km vertikaalis 1500 m tõusu Madeline´i kurule.
Paar tundi tukkusin pingil, sest vastuvõtus kedagi polnud. Siis panin telgi püsti ning läksin jalgsi Le Chambre´i toidumoona järele. Sel ajal sain kaela väikese äikese, mis jahutas mu lõpuks maha. Hiljem tibutas veel veidi vihma, aga ilm püsis soe.

0 comments: