Vahemaa 99 km, kokku 1 303 km, rattasõit 98 km, kokku 1 231 km
Aeg teel 11:07, rattasõit 6:56
Rattasõidu keskmine kiirus 14 km/h
Tõusu 1 168 m, langust 2 237 m, min. kõrgus 397 m, max kõrgus 2 332 m
Öösel oli isegi külmavõitu. Jätkasin mööda Inni ehk Eni orgu. Teele jäi imeliku nimega küla – S-chanf.
Beversis kena kirik.
Samedanis veetsin pikemalt aega.
Kaunid majad,
paljudel seina peal maja ajalugu kirjas.
Siit põikasin St. Moritzisse, kus olid 1928.a. ja 1948.a. taliolümpiamängud. Maanteel oli tihe liiklus, aga õnneks oli olemas ka rattatee. Ühtäkki aga moodustus jalgratturitest tropp, sest käis mingi tee-ehitus. Korraks jäeti töö seisma ja lasti ratturid läbi. Kõik tõstsid oma rattad pea kohale ja pugesid sealt praost läbi. Mina aga ei mahtunud oma kottidega kuidagi ja ratas oli liiga raske üles tõstmiseks. Õnneks tuli üks töömees appi ja sain sest pilust läbi. St. Moritzi linna servas oru nõlval uudistasin linna.
Sisse ei viitsinud sõita ja märke olümpiaehitistest otsida. Tihe liiklus oli seal ka. Pöörasin otsa ringi ja sõitsin tagasi mööda jubeda liiklusega maanteed. Teeristil pöörasin lõuna poole Bernina kuru poole. Maps näitas rattateed, aga Bernina kaskaadi juures
ei leidnud ma näidatud teed. Keerasin otsa ringi ja tagasi maanteele. Läks tõusuks. See oli paras katsumus. Nüüd mõtlesin küll, et ülehindasin oma võimeid. Kui paistis, et kohe olen kurul, siis nurga tagant paistis järgmine paar kilomeetrit ronimist. Aga oli ilusaid vaateid Morteratschi liustikule
ja Lago Biancole.
Lõpuks sain kohale. Vaade on siit ilus.
Üsna jahe ja tuuline oli. Kõrgust ju 2330 m. Mul oli plaan sõita Livignosse ja Bormiosse. Aga mõtlesin ringi, sest ilm pidi vihmaseks minema ja ei olnud tahtmist kõrgel mägedes märjaks liguneda. Pealegi pidi pärast sõitma üle 2621 m Gavia kuru. Mul oli kuru maitse veel suus. Nüüd aga läks sõiduks 33 km 1900 m allapoole mööda Poschiavo orgu.
Teel viimane Šveitsi küla - Brusio
ja jõudsin Itaaliasse. Teel enne Tirano linna oli mitme kilomeetri pikkune liiklusummik, aga rattaga pressisin ennast läbi. Itaalia lajatas kohe 33-kraadise kuumaga. Tiranos pidi olema kämpig, aga see on 800 m kõrgemal. No ei! Otsustasin jääda kuhugi võssa. Päris tihe asustus on siin. Lõpuks leidsin sobiva paiga. Mingi jäätmejaama taga õunaaias. Paistis olevat kõrvaline koht. Sättisin ennast sisse ja pimeduse saabudes ohkasin kergendatult. Siis aga kuulsin lähenemas traktori häält ja varsti olidki tuled mu telgi peal ja traktor jäi seisma. Hea, et ma telki teele ei pannud, vaid puude vahele. Kargasin paljalt välja ja kukkusin vabandama, et ma väsinud ja telkimiskohti pole. Mees vist ehmatas ära, suutis vaid öelda „Tomorrow ... „ aga ma juba seletasin, et kella 6-ks hommikul olen läinud. Ei jäänudki tal muud õelda kui OK ja põristas edasi. No läks hästi! Ei saanudki soola tagumikku.
0 comments:
Postita kommentaar