Nüüd siis kokkuvõte reisist. Ettevõtmine kujunes rohkem sportlikuks ja loodust nautivaks kui kultuuriliseks ürituseks. Samas sobis see meile rohkem. Kultuuriväärtustega tutvumiseks peaks kasutama teistsugust liikumisviis, kus ei sõltu niipalju ajast. Tavaliselt oli päeva esimene pool kuni kella 12 või 1-ni meile aeg, kus olime õndsuse tipul: me olime puhanud, ilm oli paras, õhk värske, päike paistis, mäetippude ümber ja orunõlvadel pilvekesed. Sellistes tingimustes oli rõõm ja lust sõita. Pärastlõunal hakkas aga tekkima väsimus, sageli sadas vihma ja palavaks läks ja just enne kämpingut tuli kusagil mäest üles ronida. Uuesti tekkis mõnus tunne, kui olime telgi üles pannud, duši all käinud ja kõhu täis puginud. Järgmiseks hommikuks oli väsimus nagu käega pühitud ja sõit läks jälle mõnuga lahti.
Tervisemuresid meil eriti ei olnud. Vaid mägedest alla Bolzanosse sõites sain vist veidi külma ja tekkis lühiajaline nohu. Siis muidugi Sečovljes vastu posti sõitmine, kus käsi viga sai, aga mitte eriti tõsiselt. Paaril päeval jäi mul kael kangeks ja valusaks, aga peale määrimist läks ka see üle. Erichil ei täheldanud küll ühtegi terviseprobleemi.
Meeldivuse järgi paneksin riigid sellisesse järjekorda: Austria – lemmik; võrratud mäed, sõbralik rahvas, turistidehordid kuidagi hajutatud, rattasõiduks parim paik, külad, talud, kirikud igas väiksemaski külas, Milka lehmad ja koopaoravad, heina ja puidu lõhn. Järgmiseks paneks Baierimaa ja Sloveenia enam-vähem võrdseks; samuti tipp-topp mäed, aga mõned kohad Baieris liialt turistide koorimise peal väljas, nii et kena loodus kaob kommertsi sisse ära. Sloveenia mägist osa võiks headuselt võrrelda Austriaga. Rannik on küll kena, aga suured rahva- ja autohulgad ei ole meie maitse. Itaalia mägine osa on samuti ilus. Tundus, et Itaalias kohalikud elatuvadki vaid turismindusest, samas Austrias näis turismiäri olevat kõrvaltegevus muu majapidamise kõrvalt. Kõige ebameeldivam meie jaoks oli Itaalia tasasem osa. Ratasõiduteid pea-aegu polnud, tohutult autosid ja tasane maa maisipõldude ja tööstushoonetega ei pakkunud just eriti silmailu. Vaatamisväärsed olid vaid linnad.
Nüüd puhume ilmajuttu ka. Enamasti püsis kraadiklaas 25-30 pügala juures, mis oli meile natuke liig. Hiljem harjusime vist ära. Aga tuli ette külmemaid päevi: Jauffenpassil 10º ja sealkandis oli veel mõni päev jahedam. Vihma saime samuti. Mägedes on vist reegel, et pärastlõunal või õhtul tuleb ikka sahmakas vihma ja äikest. Kõige märjem päev oli Sloveenias Pokljuka platool, kus saime ka külmetada. Mägedes on päris niiske. Öösel kattus maa kastega, seetõttu oli me telk kogu aeg märg ja hommikuti ka rattakotid. Huvitav, et just mere ääres oli õhk tunduvalt kuivem kui sisemaal.
Veidi statistikat: jalgratastel läbisime 2 256 km 36 päeva jooksul. Keskmiseks päevaläbisõiduks tuli 65 km (esimese ja viimase päeva jätsin välja kui poolikud päevad). Suurim keskmine kiirus oli 19,88 km/h, kui sõitsime Pozza di Fassast Bolzanosse ja edasi Lanasse. Väikseim keskmine kiirus 9,78 km/h, muidugi Grossglockner Hochalpenstrassel. Maksimumkiiruseks sai 63 km/h. Lisaks jalgrattasõidule sai ka jala käidud: Jenneri mäelt alla, arvukad kuristikud ja kanjonid Austrias, Sloveenias retk järvede juurde ja Triglavi naabruses ning Saksamaal Zugspitze lähedal. Nende päevade jooksul liikusime vertikaalselt üles 36,7 km ja sama palju alla. Kõrgeim punkt oli 3 266 m Marmoladas ja madalaim 0 m Sloveenia ja Itaalia rannikul.
Nüüd siis veidi ööbimistest. 35-st ööst viiel korral telkisime võsas. Ülejäänud ööd kõik kämpingutes. Kämpimisele kulus meil 503,8 € ehk 7 883 krooni, kõrgeim hind oli 28 €, odavaim 10 €, kahe inimese peale. Autoga reisijad peaksid arvestama veidi suurema kuluga. Meie lemmikuteks olid väiksemad kämpingud, teedest eemal, nagu Malga Ciapela Marmolada jalamil või Cimolais või Simonhof Ramsaus või Lampenhäusl Fuschis. Ebameeldivamad olid suured ja tiheda liiklusega magistraalide lähedal: Izolas Belvedere või Kozina või Bled. Meie elementaarseid vajadusi - pesemisvõimalus ja vaikus – rahuldasid väiksemad ja tagasihoidlikumad kämpingud paremini kui suured oma kõrtside, ööklubide ja basseinidega. Märkusena olgu lisatud, et Itaalia kämpingutes tuleb tualettpaberirull endal kaasas tarida.
Toidust. Meil oli päevas 2-3 söögikorda. Enamasti koosnes hommikusöök kohvist, saiast ehk leivast pasteedi või viineriga, juustust, toorjuustust, vahel ka jogurtist. Vahel kasutasime ka mõnda söögikohta. Meeldejäävaimad Siegsdorfi kohvik ja Gollingi Torrenerhof, kus sai süüa nii palju kui soovisid. Lõunasöögi saime põhiliselt söögikohtadest. See koosnes peamiselt pizzast ja õllest. Mõnikord sai vahelduseks ka midagi muud tellitud. Mõnel päeval näksisime tee ääres lihtsalt küpsist või väikest võileiba ja vahel tegime ka kohvi. Õhtusöögi tegime 2/3 juhtudest ise: sai-leib, pakinuudlid või risotto või konservsupp või muu konservtoiduollus ja kohv. 1/3 õhtutel, kui olime väsinud või jäi päeval toit ostmata kasutasime jällegi ühiskondlikku toitlustamist. Need söömaajad kujunesid kõige paremateks: Siegsdorfi Edelweissi hotelli grillplatte või Taxenbachi grillipapi grillvorstid ja -liha. Muidugi koos õllega. Muud toiduportsud olid Austrias ja Saksas suuremad, see-eest pizza suurus oli korrelatsioonis laiuskraadiga – mida lõuna poole, seda suuremaks ja maitsvamaks läksid pizzad. Ja siis muidugi jäätis. Päris huvitav oleks teada, mitukümmend liitrit me seda ära sõime. Lisaks oli meil kogu aeg küpsisekott ligi ja tihtipeale ka šokolaad, seda eriti raskematel päevadel. Jõhkramatel päevadel kasutasime ka toniseerivaid joogipulbreid: 1 purk Isostari ja üks purk Power Bari. Vesi (kõige olulisem asi) oli meil kogu aeg kaasa, tavaliselt 4-6 liitrit pudelites, mida päeva jooksul mitu korda täitsime. Vahel pidime ka poest ostma. Aga Austrias on teede ääres veevõtukohad ja muidugi kämpingutes. Ja siis oli mul ilus õrn helesinine unistus suitsetamine sel reisil maha jätta. Seepärast ei võtnud ma tagavara kodust kaasa. Aga kahjuks see unistuseks jäigi. No ei ole inimesel iseloomu! Suitsumeestel tuleb silmas pidada, et näiteks igasugu marketites sageli sigarette ei müüdagi. Tänavanurkadel on küll automaadid, aga nendest saab osta vaid euroopa autojuhilubadega (minul neid pole). Kõige kindlamad suitsuostukohad on bensiinijaamad.
Jalgrattad. Meil olid mõlemad Author Basic maastikurattad, Erichil aasta vanem mudel. Põhiline probleem nendega oli kummimajandus. Paljuski oli hädade põhjuseks tühjade kummidega sõit. Samuti oleksime pidanud Erichi ratta väliskummide seisukorda varem uurima. Lisaks Erichi rattal keskjooksu tuksiminek. Enne sõitu lasksime mõlemal rattal teha Tartu VeloSpetsis hoolduse ja Erichi rattal pandi just uus keskjooks. Imelik! Aga üldiselt läks kõik kenasti.
Varustus
Rattakola:
sisekumm – neid pidime teel veel mitu ostma
kummiparanduskomplekt – oli mitu korda vaja
multitool – kaotasin ära, pidime uue ostme
näpitsad
võti pedaalide keeramiseks
kruvikeeraja
õli – paar korda õlitasime kette
kaablivitsad ratta kokkupakkimiseks
teip
rattalukud – üldiselt ei kasutanud, vaid suuremates linnades, kui olime pikemalt ratta juurest ära
joogipudelid
kalts õliste käte pühkimiseks
ei läinud vaja kodaraid, ketilüli, piduriklotse, kruvisid
Kotid, magamisvarustus:
Authori raamikott – seal oli rattakola ja minu joogipudel
Authori lenksukott – sisaldas fotokat, pliiatsit, märkmikku, rahakotti, mobiili ja peal kaart
2 AGU ratta transakotti – kaasatassimiseks suured ja rasked (à 2,3 kg) ning hoiukapis hoidmine liiga kallis; seega ootasid meid põõsas
3-osalised -1 Ferrino (70 l) ja 1 Vaude Karakorum (56 l) – kogu kola mahtus kenasti ära, aga vihma ei pea. Ka madratsid, telk ja magamiskotid olid rattakottides sees. Vaude pealmise koti alla tegime 5 cm-st penoplastist ja papist plaadi all, muidu jäi pakiraami ja koti vahele vahe ja kott ei püsinud paigal
vihmakatted – 1 Ferrino kollane ja Vaude kotil kaasasolev – ei pea vihma ega niiskust kumbki, isegi kaste tuli läbi
2 Salomoni Raid Revo 30 liitrist – istusid seljas hästi, kerged, vihma ei pea; kasutasime mägedes ronimisel, muidu olid koormakummiga rattakoti peal.
2-kohaline Ferrino Lightent – väike ja kerge (1,6 kg), meile piisas sellest täiesti
2 Ferrino Lightec 1100 SQ – mugavusega +5/+9, väikesed, kerged (1,1 kg), külm ei hakanud
2 magamiskoti lina – Erich ei kasutanud, mina kasutasin – tüütu pimedas sisse ronida
2 Therm-a-Rest Prolite 4 isetäituvat madratsit – väikesed, kerged (0,7 kg); kuigi üks sai juba esimesel ööl väikese augu sisse ja hästi õhku ei pidanud, ei häirinud see minu und.
Elektroonika:
Läppar Asus Eee PC 900 – sobis küll, kerge, aga aku lühiajaline, juba tunni järel kukkus hädaldama.
Fotokas Konica Minolta Dimage Z3 12x zoomiga – 90% kehvades piltides süüdi mees, kes fotoka taga oli, juba veidi suuremate ISO väärtustega mürarikas
Akulaadija ja 1 komplekt akusid – läks korduvalt vaja
2 mobiili – vahel hädavajalikud, Erichil veel muusikakuulamise funktsioon
Suunto X6 HR kell – hea oli statistikat teha ja teinekord ka asukoha määramiseks hea
2 rattakompuutrit VDO – Erichi oma ei näidanud üldse midagi, minu oma vahelduva eduga.
Köök:
Gaasipliit Campingaz Twister piesosüütajaga – rattakotis põrusid potitoed mitu korda lahti, gaasi kulus meil 3x450g purki, kaasa ei saanud võtta, hankisime kohapeal, igalt poolt pole saada; kasutasime tavaliselt 2x päevas
Nuga – asendamatu
2 sporki – asendamatud
2 kerget alumiiniumkruusi
Primuse vist 1-liitrine teflonpott panniks sobiva kaanega – meile sobis, pannina ei kasutanud
Light My Fire – Meal Kit – müüb Matkasport – ei kasutanud
Riietus:
alukad
Salomoni sokid, kokku 4 paari – kasutasime mägedes ronimisel, muidu harva
ujumispüksid, kokku 2 paari – läks mõni kord vaja
lühikesed rattapüksi – Erich kasutas harva, mina iga päev
pikad rattapüksid 1 paar ja säärepikendused 1 paar - kasutasime vaid ühel korral
lühikesed püksid – iga päev, minul IcePeak, Erichil Scott – mõnusad, kuivasid ruttu
pikad püksid – minul Salomon, Erichil IcePeak – kasutasime vaid mõnel õhtul
lüh. varrukatega särk- minul Odlo iga päev seljas (laseb õhku läbi, kuivab ruttu), T-särk õhtul; Erichil 2 tavalist T-särki
pikkade varrukatega särk, kokku 2 tk. – vahel õhtuti käigus
fliis – minul Haglöfs, Erichil IcePeak – asendamatud, mõlemad tuulekindlad, Erichil pidas ka vett edukalt
jope – minul Raceface rattajope – pidas tuult ja vihma küll, kahjuks kapuutsita; Erichil noname – ainult nuhtluseks, vett ei pidanud ja suht ruumivõttev
2 Ferrino ponchot – mina korra kasutasin, oleks võinud rohkem seda tarvitada
nokatsid ja rätid – igapäevane vajadus
2 kiivrit – mina ei viitsinud kanda, vahel harva(ma ei kannata, kui midagi vastu kõri puutub), Ericil pea-aegu iga päev peas
rattakindad 2 paari – mõni üksik kord käigus
päikeseprillid, kaasas 4 tükki; ühed pillasin maha Erichi ratta ette ja sinna Austria prügikasti nad jäid; Erichil iga päev ees . sellest ka Batmani nägu, mina kandsin vaid vihmaga või kiiremal sõidul putukate kaitseks
tossud – kasutasime ronimistel; minul Salomoni Elios – väga head, kuivasid ruttu; Erichil noname – kõndida sai, aga kuramused ära ei kuivanud
sandaalid – kogu aeg käigus, minul Salomon, Erichil noname; pärast jalgadel kenad mustrid
Muu värk:
pliiats, märkmik, ravikindlustuskaardid, ID-kaardid, terve hulk 1:50000 kaarte ja mõned 1:200000 kaardid (Itaalia kohta)
2 väikest käterätti, hambaharjad, hambapasta (2 tk), dušigeel (2 tk.) , sääsetõrje – polnud vaja, päevituskreem – kasutasime, hiljem ei viitsinud, habemeajamiseks kraabitsad ja palsam (sellega tegelesin kord nädalas), WC paber (olime sunnitud Itaalias hankima), käärid (vahepeal pidi küüsi kärpima), niit ja nõel – ei läinud vaja, plaastrid – polnud vajadust (korra siiski – rataste ülesmäge tarimisest tekkisid mõned villid jalgadele), desinf.vedelik – polnud vaja, söetabletid – polnud vaja, ibuprofeen – polnud vajadust, roheline hobusepalsam – mõned korrad määrisin valutavale kaelale, põrutadasaanud käele ja paar korda põlvedele peale pikemat mäest laskumist; Erich ei kasutanud.
Kokkuvõttes oli varustus sobiv. Vaid vihmakindlust tuleb suurendada.
Kulud:
Lennukipiletid: 3 390 sinna ja 6 284 tagasi, kokku 9 674; lisaks rataste transport 4x550 =2 200, reisikindlustus 685
Kämpingud 7 883, ülejäänu 28 200
Kokku 48 700
Matk oli super! Kõik läks nagu plaanitud. Juba praegu liiguvad mõtted järgmise aasta kohta. Tuleb ilmselt sarnane, kui elu ja tervist on. Siis liiguks veidi lääne poole.
