pühapäev, 19. aprill 2026

6. päev, Chiaramonte Gulfi – Caltagirone – Piazza Armerina

Teele kell 7:13

Vahemaa 54 km, kokku 377 km

Aeg teel 8:16, rattasõit 4:23

Rattasõidu keskmine kiirus 12 km/h

Tõusu 928 m, langust 864 m


Hommik oli ilus.

Mäed kenad. 

Aga raske oli pikkade tõusude tõttu. Teele jäid kaitsealused metsad, kus kasvab korgitamm.

 Mõnes kohas oli näha metsatulekajude jälgi.

 Metsad on kõik piiratud aiaga. 

Järgmine peatus oli Caltagirone linn. 

See on keraamikapealinn. Isegi Caltagirone nimi pärineb araabia keelest – umbes „savipottide kindlus”. Kõikjal on poode ja poekesi, kus müüakse majoolika ja terrakotatehnikas keraamikat.

 Ja kaunistuseks kõikjal potte ja muud kraami.

 Üles kindluse juurde viib trepp - Scalinata di Santa Maria del Monte. 

See on 130 m kõrge ja 142 astmega. Muidugi ronisin üles, aga põlved ei tänanud mind selle eest. Iga trepiaste on kaunistatud erineva mustriga majoolikaplaatidega. 

Ülalt avanes ka kena vaade.

See on üks ilus linn. Peale seda sai allamäge sõita, kus maastik on kena ja mägine. Korraks oli näha kauget Etnat. 

Mõnes kohas kasvatatakse istanduses viigikaktuseid. 


Nende viljadest saab head kraami. Edasi oli jälle mägesid ja orge,

 tundus, et põhiliselt mägesid. 

Aga jõudu oli ja teekond kulges üllatavalt nobedalt. Piazza Armerinasse jõudsin juba pärastlõunal ja avastasin end esimese hingetõmbepausi ajal otse hotelli eest. Kämpingutega on jätkuvalt kehvasti ja Villa Romana hotell tundus olevat hea valik. Vaba tuba oligi saadaval. Ratta sain panna hotelli sisse mingisse väikesesse ruumi. Seejärel oli aega linnapeal ringi kolada.

 Linn on ehitatud pruunidest kividest, nagu Palazzo Trigona 

või katedraal. 

Tundub, et koristamisele siin suurt rõhku ei panda, sest tänavad on kõikjal mustad ja täis tuvisitta. No ei ole kena linn, nagu fotodelt paistab.

 Aga voodis on päris mõnus pikutada.

0 comments: