26. päev, Sorrento - Pompei

 

Teele kell 8:58

Vahemaa 26 km, kokku 1 721 km

Aeg teel 2:52, rattasõit 1:42

Rattasõidu keskmine kiirus 15 km/h

Tõusu 200 m, langust 284 m

Sorrentost suundusin Napoli poole. Montechiaro juures avanes vaade Sorrento rannikule 

ja Vico Equense juures Vesuuvile.

Jõudsin Pompeisse. Kohe arheoloogiapargi vastas üle tee leidsin kämpingu. Panin asjad paika ja läksin vaatama Pompei varemeid. Sissepääsuks on vaja ID-kaarti. Antakse nimeline pilet. Pileteid on erinevaid. Võtsin koos villa külastusega 25 € eest. Kuna ala on 64-67 ha suur, siis kõikjale ei jõua. Mina suutsin siin olla 3 ja pool tund, siis sai jõud otsa. Kõikjal vedeles oimetuid turiste. Päris soe oli. Ma ei kujuta ette, et siin suvel 30-40 kraadise kuumaga oleks võimalik jalutada. Kuulis kõikvõimalikke maailma keeli, sealhulgas eesti keelt. Ainult läti keelt ei kuulnud ☺. 79 a. purskas Vesuuv ja 18 tunni jooksul langes maha keskmiselt 6 m paksune tuhakiht temperatuuriga 100 – 300 kraadi. Majad kukkusid tuha raskuse all kokku ja põlesid. Linnas elas 10-20 tuhat inimest. Osadel õnnestus põgeneda, aga enamik lämbus kuuma tuha pilves. Leitud on 1500 elaniku säilmed. Alustasin jalutuskäiku Väikese teatri juures. 

Peatänavad on Via Stabiana ja Via dell`Abbondanza. 

Varemete vahel kasvavad lilled. 

Tänava ääres on Thermopolium – omaaegne söökla. 

 Panifici – pagaritöökoda. 

Palju erinevaid maju erineva säilivusastmega ja erineva ehitusstiiliga. Näiteks Casa dei Ceii,

Casa dell'Efebo, 

Mingi osa on katusega kaetud, nagu Casa dei Pittori al Lavoro.

 Casa del Larario di Achille,

 Casa di Paquius Proculus,

 Casa della Venere in Conchiglia - Veenus seinal, 

Praedia di Giulia Felice.

 Palestra Grandes on väljas terve hulk katastroofi ohvreid. 

Üsna kõhe oli neid vaadata, erinevas asendis leitud hukkunuid. Palestra kõrval on amfiteater.

Seejärel suundusin Foorumile. 

Teele jäi Terme Stabiane.

Foorumil on erinevad templid,

 Macellum – toiduturg,

 Foorumi saun.

 Porta Ercolanost läbi 

jäi teele nekropol 

ja Villa di Diomede. 

Päris uhke villa. Ja veidi kaugemal Villa dei Misteri - Müsteeriumide villa. 

See on üsna hästi säilinud.

 Siin sain valvuri käest pahandada, sest katsusin 2000 aastat vana seina. 

Pöördusin tagasi. Tänaval on näha kivisse kulunud vankrijäljed

 ja joogikohad. 

Ala on hiigelsuur

 ja jõudsin läbi käia võib-olla kolmandiku. Õhtuks olin täitsa väsinud. Kämpingu kõrval restoranis võtsin pasta, hiiglasliku vahemere salati ja veini ning päeva võis lugeda kordaläinuks.

 

25. päev, Sorrento – Capri - Sorrento

 

Jalgsi, laeva ja paadiga

Täna rattaga ei sõida. Jalutasin sadamasse. Laevad sõidavad Caprile üsna tiheda graafikuga. Pilet on 21 – 24 €. Vaade Sorrentole merelt.

Paarikümne minutiga või poole tunniga jõudsime pärale. Tundub, et isegi jalgsi on siin keeruline liigelda, rääkimata jalgrattast. Rahvast on muidugi tohutult. Algatuseks sõitsin funikulööriga üles.

 Siit avanesid kenad vaated Marina Grandele 

ja rannikule.

 Jalutasin ringi. Käisin Augustuse aias.

 Siit läheb Via Krupp alla mere äärde. 

Vinged hotellid igal pool.

Siis sõitsin alla tagasi ja otsustasin võtta merekruiisi ümber Capri. Maksis 26 €. Sellised paadid tiirutavad ümber Capri.

 Siin on Marina Grande merelt. 

Ühe kalju otsas on mehekuju Gennarino Scugnizzo.

 Kogu rannik on kaljune 

ja koobastega. 

Paadimees sõitis rannale lähemale, et vaadata Grotta Biancat. 

Ülal paistis looduslik kaar. 

Seejärel ilmusid nähtavale Faraglioni saared.

 Need on kujunenud Capri sümboliteks. Sõitsime neist üsna lähedalt mööda.

Korraks oli näha Capri linn. 

Siis uuesti rannale lähemale - Grotta Verde.

 Sõitsime ümber Carena neeme, kus seisab majakas.

 Läänerannik on vähe teistsugune.

Grotta Azzurrasse me ei läinud. Sinna oleks pidanud teise paati ümber asuma ja lisaraha maksma. Aga paadimees ütles, et sinna on pikk järjekord ja sõitsimegi edasi. Saare põhjarannik oli jällegi järskude kaljudega.

 Ja paistiski uuesti Marina Grande. 

Aega oli ja lonkisin veel Marina Grandes ringi. Sõin lõunat ja uudistasin poekesi. See siin oli täitsa kena.

 Sees mängis vaikselt brasiilia bossanova muusika. Tunnikese lihtsalt istusin ja vaatlesin sadamamelu. 

Aega tagasi minna. Raha kulus siin küll min 5 – 6 päeva eelarve jagu. Hüvastijätt Capriga

 ja taas paistis Sorrento. 

Sadama ja linna vahel on kitsas tee kanjonis

 

 ja jalgsi tuleb treppidest üles ronida.

 Tegin veel jalutuskäigu Sorrento tänavatel 

ja jõudsingi tagasi kämpingusse.