16. päev. Vitoria Gasteiz - Arbizu

 

Teele kell 08:28

Vahemaa 76 km, kokku 1 191 km

Aeg teel 8:17, rattasõit 5:06

Rattasõidu keskmine kiirus 15 km/h

Tõusu 686 m, langust 698 m, min. kõrgus 484 m, max kõrgus 688 m

  Vitoria Gasteiz on mõnus linn. Laiad teed, kõigile on ruumi.

Järsematel tänavatel on isegi liikuvad teed.

Hommikul käis kõikjal tänavapesu. Rattateed linnas sees ja igas suunas linnast välja. On avarust ja õhku. Majadel tänavakunsti.

2012.a. valiti linn Euroopa rohepealinnaks. On säilinud mõned linnamüüri osad ja väravad.

Hulkusin linnas päris pikalt. Siin on uus katedraal

ja vana katedraal.

Virgen Blanca väljak, mille keskel mälestusmärk Napoleoni sõdade ajal toimunud Vitoria lahingule, kus prantslased said lüüa.

Tee viis nüüd mööda laia orgu.

Sattusin vanale raudteetammile.

Raudtee suleti 1967.a. ja nüüd on siin kruusane rattatee, kus on mõnus sõita, sest see on tasane, kaevatud läbi küngaste.

Ei mingeid tõuse. Ehmatasin ühe magava metssea üles, kes torisedes võssa sörkis. On säilinud üks rongipeatus.

Raudtee pöördus lõunasse ja jätkasin otse itta mööda kruusa- ja asfaltteid. Ikka mööda laia orgu.

Jõudsin Navarrasse, mis on samuti baskikeelne, aga omaette provints. Ziordia on juba Navarras.

Teele jäi üks vana XII saj. kabel.

Kulgesin mõnusalt aegamööda ja kuna õhtuks ennustatakse vihma, sättisin end paika Arbizu kämpingus – 14,10 €. Ilusa mäe taustal.

Kell 6 hakkaski sadama. Müristas ja välgutas ja tõusis tugev tuul, mis rebis telgivaiad maast välja. Pidin need vihmas uuesti maasse taguma, et tuul telki minema ei viiks. Viimaks torm vaibus.

 

15. päev. Bilbao – Vitoria Gasteiz

 

Teele kell 08:54

Vahemaa 80 km, kokku 1 115 km

Aeg teel 8:45, rattasõit 5:37

Rattasõidu keskmine kiirus 14 km/h

Tõusu 1 181 m, langust 705 m, min. kõrgus 28 m, max kõrgus 603 m

   Bilbao on suur linn mitme eeslinnaga ja väljasõiduks kulus 2,5 tundi. Õnneks leidis Google Maps täitsa viisakad rattateed. Seejärel algas tõus kurule, umbes 10 km. Vaated mägedele

ja orgudele,

liiklust vähe, kena loodus. Mõnus. Alto de Dima kurul

tegin väikese puhkepeatuse. Seejärel allasõit. Urrunagako veehoidla

juurest algas lai ja sirge tee Vitoria Gasteizi. Üks rekka tahtis küll ära tappa. Peaaegu riivates sõitis mööda. Liiklus läks linna lähedal kole tihedaks. Vitoria Gasteizis on väga head rattateed, hästi tähistatud. Kämpingusse Ibaia – 12,30 € jõudsin täpselt vihmasaju alguseks.

Jube räämas on küll see koht, aga omamoodi äge. Baaris, kus käis kõva melu, võtsin õlle ja sadu jäi ka järele. Homme vaatan linna.

14. päev. Mundaka - Bilbao

Teele kell 08:12

Vahemaa 55 km, kokku 1 035 km

Aeg teel 9:59, rattasõit 5:33

Rattasõidu keskmine kiirus 10 km/h

Tõusu 1 416 m, langust 1 387 m, min. kõrgus 2 m, max kõrgus 384 m

 

Hommik oli udune. Bermeo linna juures

tuli sisemaale keerata. Siin on vahva hoone, kus asub raamatukogu.

Kohe algas tõus, viimane pilguheit ookeanile

ja algas raske töö. Varsti hakkas vihma sadama. Õnneks on mul kaasas Ferrino pontšo. Selle all oli meeldivam olla, isegi käed jäid kuivaks. 5 km rassimist ja olingi kurul.

Edasi läks jälle üles ja alla vaheldumisi nagu Baskimaal kombeks. Juba paistis, et jõudsin Bilbaosse – lennujaam paistis, aga tuli ette võtta veel üks tõus. Raske oli. Õnneks jäi vihm üle. Lõpuks Bilbao. Mugisin Plaza Nueval

ühe priske bocadillo ja elu jälle lill. Linnas võtsin aega, sest kusagil linnas pidi kämping olema. Kolasin vanalinnas,

tegin filmijupi Arriaga Plazal,

uudistasin turuhoonet

ja maju Nervióni jõe vastaskaldal.

Piki jõe kallast liikusin Guggenheimi muuseumi poole. Üle jõe läheb Zubizuri - Valge sild.

Jõe ääres on skulptuur "Hobused" (Dora Salazar, 2020).

Muuseumi juures Louise Bourgeois´skulptuur "Ema" ["Maman"],

üpris eemaletõukav. Muuseumi juures läheb üle jõe omapärane Salbeko sild.

Guggenheimi muuseum,

tehtud titaanist, klaasist ja paekivist

valmis 1997.a. (kanada – ameerika arhitekt Frank Gehry). Tegin tiiru ümber muuseumihoone ja selle ühelt küljelt leidsin lilledest tehtud kutsika.

Alguses arvasin, et kassipoeg. Aga hiljem uurides selgus, et tegemist on Jeff Koonsi skulptuuriga "Kutsikas" - 1992. Suurusega 12x8,3x9,1 m ja selles on 50 000 taime ja lille. Linnas kohtasin veel ühte huvitavat skulptuuri "Sitios y Lugares" (Ángel Garraza).

Seejärel oli aeg kämpingut otsima hakata. See oli muidugi mäe otsas. Seal aga selgus, et telkijaid ei majuta, ainult karavane. Olin üpris nõutu, aga perenaine andis ühe hosteli aadressi. Sõitsin sama teed mäest alla tagasi ja leidsingi soovitatud hosteli üles. 45 € eest saan nüüd linade vahel magada, ratta luku taga hoida, algavat vihma kardina tagant piiluda ja mitmeharulise kokku 16 reaga kiirtee müra kuulata. Ja hommikul lubati süüa anda.

13. päev. Zarautz - Mundaka

Teele kell 08:39

Vahemaa 84 km, kokku 980 km

Aeg teel 9:25, rattasõit 5:55

Rattasõidu keskmine kiirus 14 km/h

Tõusu 1 303 m, langust 1 283 m, min. kõrgus 0 m, max kõrgus 276 m

  Päeva esimene pool oli ilus. Sõit piki rannikut ilusate vaadetega ookeanile. Kenad kohad nagu Getaria,

Zumaia,

Deba.

Debas pidi sõitma läbi väikese tunneli.

Edasi veel Ondarroa

oma sillaga,

Berriatua,

Lekeito

ja San Nicolase saar.

Rannikul on palju sellist metsa.

Ei ole suutnud seda puuliiki tuvastada.

Vahva puu, mis on noorelt heleroheline. 

Lekeitost pidin sisemaale pöörduma. See enam nii huvitav polnud. Kämpinguks sai Portuondo – 19,60 € - Mandakako Itsasadarra jõe laias liivases suudmes.

Platsi sain järsu nõlva terrassil, kuhu pidi trepist ronima. Plats oli mullane ja kitsas. Pole just kõige mugavam. WC-sse minekuks tuli järsust mäest üles ronida ja treppidest alla ja tagasi vastupidi. Õhtul läks pilve ja taamal sähvisid välgud. Ilmselt pole vihmast pääsu.

 

12. päev. Urrugne - Zarautz

Teele kell 08:30

Vahemaa 58 km, kokku 896 km

Aeg teel 8:22, rattasõit 4:52

Rattasõidu keskmine kiirus 12 km/h

Tõusu 972 m, langust 982 m, min. kõrgus 1 m, max kõrgus 241 m

Teekond jätkus piki rannikut.

Kui mulle kunagi peaks rannapuhkus meeldima hakkama, siis Hendaye võiks see koht olla, kus peesitada. Ilus rand,

linnas vähe liiklust ja inimesi kah hõredamalt.

Üle Bidasoa jõe sõites algas Hispaania. Ümbruskond muutus kohe räpakamaks. Teoreetiliselt oli rattatee olemas, aga tähistus kaootiline ja kadus tihti ära. Donostia ehk San Sebastiani sadamapiirkond ja äärelinn oli täis tööstusehitisi ja liiklus oli väga tihe. Kesklinnal polnud vigagi.

Rand

ja promenaad

oli inimesi paksult täis. 

Sain järjekordse kinnituse, et otsetee pole parim valik. Leidsin end teelt, mis läks üle ilmselt ümbruskonna kõrgeima mäe. Tee oli järsk, et sõita oli võimatu. Võimatult palav oli ka. Järsemad kohad olid betoonist, millesse olid freesitud sooned. Sain juba kergendatult hingata, kui mäest alla sain. Aga selgus, et mäge poolitab sügav org ja tuli uuesti ronima hakata, saateks lammaste parastav „Mää!” Nõlvad olid nii järsud, et ma ei julgenud isegi alla sõita. Mõlemad pidurid põhjas, lohisesin vaikselt mäest alla. Kuigi kell oli alles 5, lõpetasin Zarautzis

Talai Mendi – 15,16 € - kämpingus. Mõnisada meetrit kämpingust on rand, kus imetlesin päikeseloojangut.