5. päev, Marina di Modica – Modica – Ragusa - Chiaramonte

 

Teele kell 8:27

Vahemaa 66 km, kokku 323 km

Aeg teel 9:41, rattasõit 5:12

Rattasõidu keskmine kiirus 13 km/h

Tõusu 1 162 m, langust 1 106 m

Modicasse sisse sõites mäest alla kadusid pidurid. Esipidur mingil määral töötas ja sain pidama. Avastasin, et olin peatunud just rattapoe ees. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Sain kiirelt uued piduriklotsid. Modica vanalinn on orus ja laieneb oru nõlvadel.

Mäe otsas kindlus ja kellatorn.

 Kena barokne katedraal.

Modicast välja sõites tuli ronida veidi kõrgemale. Siis sai väheke hinge tõmmata ja enne Ragusat kenades Hyblae mägedes

 pikalt ja laugelt rasket tõusu võtta. Ragusa on ehitatud künkale, kahe sügava oru vahele.

Koosneb Ülem- ja Alam-Ragusast, mis alles 1926.a. üheks linnaks sai. Kõndisin Ülem-Ragusas ringi. Siin on jällegi uhke katedraal - Cattedrale di San Giovanni Battista. 

Linnast avanesid vaated ümbrusele ja Alam-Ragusale ehk Ragusa Iblale.

Sinnaminek tundus liiga raske töö ja vaatasin seda eemalt. Linnas pole ainsamatki horisontaalset pinda. Lahkumine mööda 2 km pikkust Corso Italiat oli piinarikas, pidev lauge tõus. 

Hyblae mägede piiril asub Chiaramonte Gulfi, mis tundus väga vahva linn olevat künka otsas.

Aga olin täna niigi palju vaeva näinud ja piidlesin teda eemalt. Nüüd avanesid vaated tasandikule, mis on täis oliivipuu- ja viinamarjaistandusi. 

Viinapuuistandused on kaetud kattekangastega, mis tegi kogu maastiku lapiteki sarnaseks. Kuna lähikonnas kämpiguid pole, valisin ööbimiskohaks oliivipuuistanduse teest eemal. 

Tundub, et sitsiillased on väga töökad. Paar traktorit põristasid lähikonnas pimedani välja.

4. päev, Siracusa – Noto – Marina di Modica

 

Vahemaa 96 km, kokku 257 km

Teele kell 8:04

Aeg teel 10:12, rattasõit 5:57

Rattasõidu keskmine kiirus 16 km/h

Tõusu 688 m, langust 773 m

Eile kämpingusse sõites pikutas üks koer flegmaatiliset ühe värava ees. Täna hommikul oli ta laiskus kadunud ja otsustas toeka suutäie mu säärest saada. Jõudsin siiski eest ära saada, ainult tagaratas jäi tal hammaste vahele. Õnneks on rattal head kummid ja ta ei jõudnud auku sisse hammustada. Õnnelik, et kere ühes tükis, suundusin Plemmirio poolsaarele.

Siinne rand on kaljune, korallidest koosnevast lubjakivist.

Rand on inimtühi, metsata, puhmaline 

ja lained mühavad vastu kaljusid. 

Veidi eemal on hüljatud Capo Murro di Porco majakas

 ja samuti kaljuse rannaga. 

Seejärel põikasin veel mere äärde Ogninasse, kus on samuti vahvad kaljud. 

Sõitsin veel veidi aega piki rannikut Avola linnani 

ja siis pöörasin sisemaale. Noto linn on tüüpiline sitsiilia barokkstiilis ehitatud linn, sest hävis samuti maavärinas 1693.a. nagu teisedki Ida-Sitsiilia linnad. Näiteks katedraal - Cattedrale di San Nicolò, 

paleed nagu Palazzo Ducezio

 ja värav - Porta Reale o Ferdinandea. 

Järgmine linn Rosolini on sarnane. 

Ispica lähedal tahtsin juba öömaja leida, aga kaardil märgitud kämping ei töötanud. Tuli edasi minna. Ispica linn on mäe otsas ja ei viitsinud sinna üles ronida.

Tagasi mere äärde jõudnud, tuli jälle pettuda, sest ka siin oli kämping suletud. Teekond kujunes pikemaks kui olin plaaninud. Vahepeal kasutasin otseteena liivaranda, kus oli päris mõnus sõita. Niiske liiv oli üsna kõva. 

Lõpuks maandusin Di Vita Vera kämpingus, kus oli kasutada lausa privaatne WC. 

 Õhtuhämaruses pildistasin mere ääres hiigelsuuri kaktuseid ja muid taimi.

3. päev, Marina de Melilli - Siracusa – Pantalica - Siracusa

 

Teele kell 8:04

Vahemaa 78 km, kokku 161 km

Aeg teel 11:17, rattasõit 5:06

Rattasõidu keskmine kiirus 15 km/h

Tõusu 763 m, langust 875 m

Jalgsimatk : 2 tundi, u. 7 km

Hommikul suundusin kohe Siracusasse. Antiikaja Sürakuusa on juba 2700 aastat vana. Selle asutasid 733 a. e.m.a. korintlased ja kujunes suureks ja tähtsaks antiikaja linnaks. Selle tunnistajaks on Neapolise arheoloogiline park.

 Sissepääs 14 €. Siin on rooma amfiteater

ja kreeka teater V sajandist e.m.a. 

Vanas kivimurrus on suured koopad, vägevaim Dionysiuse kõrv. 

Arvatakse, et neid kasutati antiikajal vanglana. Kreeka teatri kohal on Temenite künka nõlvas mitmeid koopaid.

 Üks neist Nümfi grott, kus voolab vesi.

 Edasi suundusin linna. Vanalinn paikneb Ortigia saarel. Vanim rajatis on dooria stiilis Apollo tempel VI sajandist e.m.a. 

1542.a. hävitas maavärin linna täielikult ja 1693.a. samuti enamuse linnast. Ehitati uuesti üles sitsiilia baroki stiili. Üks selline hoone on Palazzo Beneventano Del Bosco.

Kenad kitsad tänavad.

 Ja linn on puhtam ja kenam kui Catania. Saare tipus on Maniace kindlus XIII sajandist. 

Kaldapealselt avaneb kena vaade.

Saarelt lahkudes näeb ühel sillal Archimedese kuju.

 

Ta tegutses just siin linnas ja 212.a. e.m.a. tapeti roomlaste poolt linna piiramise ajal.

Seejärel suundusin tagasi põhja, õigemini loodesse, kus asub Pantalica ja Anapo oru loodusreservaat. Ümberringi sidruni istandused 

ning väikestel teedel tohutud prügihunnikud. 

Prügikultuur on siinmail küll üle mõistuse käest ära.

Reservaati on sissepääs vaba, aga jalgrattaga ei saa. Võtsin ette siis jalgsimatka. Piki kena Anapo orgu 

sai esialgu kõndida vanal raudteel, mis hüljati 1956.a.. Rongi jaoks uuristati kaljusse mitu tunnelit.

Siis tuli ronida kõrgemale ja ilmusidki nähtavale Pantalica nekropoli kaljusse uuristatud hauakambrid. 

Need olid kasutusel XIII - VII saj. e.m.a. See oli üks kena jalutuskäik ilusate vaadetega. 

Siis jalgsi sama teed tagasi ja jalgrattaga samuti uuesti Siracusa poole, sest mujal ümbruskonnas kämpinguid pole. Peatusin Rinaura kämpingus 16 € eest, kus oli väga palju kasse.

2. päev, Catania – Marina de Melilli

 

Teele kell 07:57

Vahemaa 76 km, kokku 83 km

Aeg teel 9:29, rattasõit 4:42

Rattasõidu keskmine kiirus 16 km/h

Tõusu 463 m, langust 512 m

 

Catania on õnnetu saatusega linn. 1169.a. maavärin hävitas linna täielikult. 1669.a. Etna vulkaanipurse hävitas ümbruskonna asulad ja laavavood jõudsid sadamasse. 1693.a. maavärin tekitas suuri purustusi nii Catanias kui ka kogu Sitsiilia idaosas. Seejärel ehitati linn üles barokkstiilis, mille ehe näide on Sant'Agata katedraal.

Linnas on säilinud kreeka-rooma teater 

ja amfiteater. XIII sajandist pärit Ursino kindlus.

Piazza del Duomo ehk toomkiriku platsil seisab vahva Fontana dell'Elefante ehk uʻ Liotru, elevandi purskkaev. 

 

Kesklinn on siiski puhtam kui räpane äärelinn. Omapärane on Garibaldi värav, algselt ehitatud triumfikaareks. 

Oligi aeg linnast lahkuda. Sõitsin mööda rannikut lõuna poole. Esialgu oli liivane rand, pärast kulges tee kõrgemal. Avanes kena vaade Agnone linnakesele.

Seejärel jõudsin Augusta linna.

Enamus linnast asub saarekesel, mis on ühendatud suure maaga kahe sillaga. Saar on tihedalt täis ehitatud, tänavad moodustavad korrapärase ruudustiku. Saare maapoolses otsas on Sveevi või Hohenstaufeni kindlus, ehitatud 1232.a.

 Saare mõlemal küljel on sadamad.

Ööbima jäin Siracusa lähedal Marina de Melilli linnakese kämpingus. 15 € maksis, aga duši meelitamine 1 €-ga ei aidanud ja pesemata jäingi.