laupäev, 25. aprill 2026

12. päev, Castellammare del Golfo – Trappeto – Terrasini – Isola delle Femmine

 

Teele kell 8:43

Vahemaa 55 km, kokku 822 km

Aeg teel 7:21, rattasõit 3:40

Rattasõidu keskmine kiirus 15 km/h

Tõusu 403 m, langust 548 m


Castellammare del Golfo on mõnus linn mere ääres.



Kohe mere ääres on normanni kindlus.

 Kalapaadid sõidavad edasi-tagasi. 

Võtsin täna rahulikumalt, tasapisi sõitsin piki rannikut Castellammare lahe äärt pidi, 

vahetevahel kõrgemale liikudes. Täna oli soojem ja tuul vaiksem. Siin vaade tagasi Castellammare del Golfole.

Teel kohtasin saksa jalgratturit, kel on sama plaan mis mulgi – ring ümber Sitsiilia.Trappeto linnas jalutasin kaldapealsel. 

Vahva prügikast on siin. 

Terrasini on samamoodi kena linn. 

Kaldapealse terrassiga

 ja meres huvitavad kaljud. 

Terrasinis võtsin lõunasöögi, kus praeks oli kaks suurt lihakäntsakat. Vaevu suutsin selle ära süüa. Edasi oli pidev tihe asustus. Ringi ei saanud eriti vaadata, sest tee oli auklik ja künnistega. Pidi olema tähelepanelik. Suhteliselt varakult jäin peatuma Isola delle Femmine lähedal La Playa kämpingus mere ääres. 

Teisel pool mäed. Ainult 14 €. See on senistest kämpingutest korralikuim ja puhtaim. On minimarket, raamatukogu

 ja igasugust kila-kola välja pandud.

Äge koht. Kämping oli rahvast täis, peamiselt sakslased ja hollandlased. Üks saksa papi tuli külgkorviga mootorrattaga, mammi külgkorvis. Rahvas jalutas promenaadil,

 eemal paistmas Isola delle Femmine linn. 

Päikeseloojang oli kena.

reede, 24. aprill 2026

11. päev, Marsala – Trapani – Castellammare del Golfo

 

Teele kell 7:37

Vahemaa 99 km, kokku 767 km

Aeg teel 10:54, rattasõit 7:07

Rattasõidu keskmine kiirus 14 km/h

Tõusu 844 m, langust 1 062 m


Hommikupoole oli sõit mõnus tasasel maal. Paistis Marsala sadam


ja siis vaatasin Marsalas veidi ringi. Linnal on mitu väravat. Üks neist siin – Garibaldi värav. 

Seejärel jätkus sõit piki rannikut. Siin on hulganisti soolavälju, kus aurutatakse mereveest soola. Genna soolaväljadel on mitu tuuleveskit 

ja Paceco väljal on vesi punakas.

 Trapani on kena puhas linn. Merelinnale kohaselt sadama ja tuletorniga.

 Lõunastasin peatänaval - Vittorio Emanuele tänaval vaatega Porta Oscurale ja kellatornile. 

Lähedal on Erice linn kõrge mäe otsas ja seega sinna otsustasin mitte minna.

 Tee hakkas ülespoole minema ja kõrgemalt avanes kena vaade tagasi Trapanile.

 Muidu on siin päris ilus

 ja teeääred on lillelised. 

Tuul puhus vastu ja tee mägine. Üsna jahe oli, mäest alla sõites oli päris vilu. Aga silmailu on küll. 

Lõpuks paistis mäe otsast Castellammare del Golfo. 

Seal sain öömaja Nausicaa kämpingus

mere ääres 15 € eest.

neljapäev, 23. aprill 2026

10. päev, Seccagrande – Selinunte - Marsala

 

Teele kell 7:14

Vahemaa 108 km, kokku 668 km

Aeg teel 10:52, rattasõit 6:40

Rattasõidu keskmine kiirus 16 km/h

Tõusu 846 m, langust 1 068 m


Hommikul oli selg haige. Sõita saab, aga muidu on jama. Sciacca linn on kena.


Siin on kaunistatud lillepotid

 ja trepid 

nagu Caltagirones. Arvasin, et sõidan tasasel mereäärsel promenaadil, kerge tuuleõhk paitamas. Aga teekond viis merest veidi kaugemal, ikka üles ja alla, org ja mägi. Kõige kergem just polnud, aga maastik on kena.

 Vahetevahel paistis meri. 

Tee oli kõrvaline peaaegu ilma liikluseta. Seejärel ootas järjekordne varemeteväli – Selinunte. Pilet 17 €. Selinunte oli Sitsiilia kõige läänepoolsem koloonia. Hiilgeaegadel elas siin umbes 30 tuh. elanikku. 250.a. e.m.a. jäeti Rooma ja Kartaago sõdade tagajärjel maha. Linn koosneb mitmest künkast. Idapoolseimas paikneb kolm templit Tempel E ehk Hera tempel. 

Tempel F on kõige vanem ja väikseim. Pühendatud Aphroditele või Dionysosele.

Tempel G, pühendatud Apollole oli suurim, 113x54 m ja 30 m kõrge. Suurimaid kogu kreeka maailmas.

 Merele lähemal künkal paikneb Akropol. 

Siin on 5 templi varemed. 

Neist on vähe alles jäänud. Kaugemaid künkaid ei viitsinud vaadata. Tegemist on küllaltki suure maa alaga. Mereäärses kohvikus sai end turgutada kohvi ja jäätisega ja imetleda läbi kaktuste vaadet merele.

Tee jätkus merest kaugemal ja ikka suuremate ja väiksemate tõusudega. Erilisi vaatamisväärsusi polnud, ainult oliivi- ja viinapuuistandused. Mazara de Vallo linnas saingi väheke sõita mööda mereäärset promenaadi. Rattatee oli täitsa olemas. Aga see oli täis liiva ja prahti. Suvitushooaeg alles tuleb ja sodi on kõik koristamata. Ettevalmistused siiski käivad. Paaris kohas puhastati rannaliiva ja kohvikuid ja restorane kõpitseti kenamaks. Liiv oli täis tuule meisterdatud vetikapalle.

 26 € eest sain koha Lilybeo Village kämpingus. Esimene korralik kämping Sitsiilias. Midagi pole katki ega ripakil. Rahvast on küll palju. On kohvi- ja joogiautomaadid ja sai tellida pitsat. See toodi lausa telgi juurde.

kolmapäev, 22. aprill 2026

9. päev, Agrigento - Scala dei Turchi - Seccagrande

 

Teele kell 8:14

Vahemaa 57 km, kokku 560 km

Aeg teel 8:11, rattasõit 4:08

Rattasõidu keskmine kiirus 14 km/h

Tõusu 583 m, langust 691 m


Algatuseks Templite Org.


Pilet 14 €. Küllaltki hästi säilinud templite kompleks. Ainult palavavõitu. Kuigi on 21 – 22 kraadi, tundub siiski nagu üle 25. Tempio dei Dioscuri - Castori ja Polluxi templist on järel vaid mõned sambad.

 Tempio di Ercole ehk Heraklese templist mõned sambad rohkem. Kõige vanem tempel siin -VI saj.e.m.a. 

Kõige terviklikum on Tempio della Concordia (V saj. e.m.a.). See muudeti VI saj. kirikuks.

 Siis veel Tempio di Giunone ehk Hera tempel. Ehitatud V saj. e.m.a. Kartaagolased põletasid selle maha 406.a. e.m.a. 

Ja Zeusi templist on järel vaid pikalikukkunud sambatükid. 

Agrigento linna ei läinud, sest tundus mõttetu ronida paarisaja meetri kõrgusele ja vaadata mõnda kirikut. Täna tuli sõita mööda suurt maanteed. Autosid ja rekkasid oli palju. Närvid täitsa läbi. Külastasin valgest merglist koosnevat kaljut Scala dei Turchi ehk Türklaste astmed. Juba enne tee ääres oli väga valge, 

aga põhiline vaatamisväärsus oli mere ääres. 

Teest eemale jäi Siculiana linn künka otsas.

Maantee väsitas ja otsustasin, et Sciaccasse ei hakka täna pingutama, sest kämping on sealt veel 17 km edasi ja ainult mööda suurt maanteed. Pöörasin väiksemale teele, pulss läks alla ja oligi kohe hulga mõnusam. Vahepeal oli badland – erodeeritud mäekesed ja jäärakud.

 Mõned kenad vaated ja jõudsin Seccagrandeni. 

Rand on siin kena.

 Linna teises otsas olevasse Kamemi kämpingusse jõudsin juba enne kella 5. Raha küsiti 15 €. Süüa eriti pole, aga vähemalt õlut sai. Ikka Moretti´t