Kokkuvõte

 

Siin on kogu teekond

Mulle meeldib statistika. Kokku läbisin 28 päevaga 2104 km. Sadulas istusin 150 tundi, päevas keskmiselt 5 ja pool tundi. Mäest üles sõitsin kokku 29 km ja teist samapalju alla.

Jäin väga rahule. Maastik oli vaheldusrikas, kogu aeg oli huvitav. Pruunikas ja punakas Kataloonia, kõrgete kurudega Prantsuse Püreneed, Gavarnie tsirkus, künklik talude ja lammastega Baskimaa, rannikul kaljud vaheldumas liivaste randadega, Aragoni mäed ja jõed, Huesca tasandik ja kõrbeline trööstitu Los Monegros, oliivipuid täis Tarragona provints ning kuurortlik Costa Daurada. Omanäolised linnad Pau, Bayonne, Bilbao, Vitoria Gasteiz, Pamplona, Zaragoza, Tarragona.

 

28. päev. Gavà – Barcelona El Prati lennujaam - Tallinn - Kurepalu

Teele kell 08:58

Vahemaa 8 km, kokku 2 104 km

Aeg teel 0:36, rattasõit 0:31

Rattasõidu keskmine kiirus 15 km/h

Tõusu 36 m, langust 31 m, min. kõrgus 0 m, max kõrgus 9 m

  Hommikul heitsin viimase pilgu Vahemerele

ja sõit lennujaama läks libedalt. Selgus, et sel kiirteel saab siiski rattaga sõita. Veidi aja pärast pääses väiksemale teele. Lennujaama lähedal pääsesin ehmatusega, kui autode vahel sõitsin tõkkepuu alt läbi ja see pidi mulle peaaegu pähe kopsatama. Aega oli laialt. Panin ratta kokku ja mässisin kilesse.

Mitu tundi lonkisin lennujaamas ringi. Pagasi äraandmine ei läinud väga libedalt. Küsiti, mis seal kiles on ja arutati omavahel väga pikalt. Siis juhatati teise kohta ja sain rattakotid ära anda, aga rattaga saadeti kuhugi lennuvälja sisemusse, kus töötajad läbisid turvakontrolli. Arutati veel pikalt ja sain lõpuks ratta saata pagasilindile. Lend väheke hilines ja poleks Tallinnas jõudnud viimasele bussile. Aga õnneks hea väimees lubas autoga vastu tulla ja olin kõpsti öösel kodus.

 

27. päev. Altafulla - Gavà

Teele kell 09:01

Vahemaa 73 km, kokku 2 096 km

Aeg teel 6:46, rattasõit 4:50

Rattasõidu keskmine kiirus 15 km/h

Tõusu 500 m, langust 497 m, min. kõrgus 0 m, max kõrgus 120 m

  Öösel ärkasin pool üks üles, sest läheduses algas kontsert. Oli erinevaid esitajaid ja erinevaid muusikastiile. Kontserdi lõpetasid ilmselt aafrika päritolu artistid rohkete trummidega umbes kella nelja ajal. Oli nauditav kontsert. Väga selgelt oli kõik kuulda. Reisi ajal väljakujunenud päevarežiim ei lasknud sellest end häirida ja ärkasin ikka tavalisel ajal. Tee viis edasi Barcelona poole. Via Augustal asub Arc de Berà, rooma aegne kaar.

Kogu mereäärne on nagu üks suur linn promenaadidega nagu näiteks Cunit.

Sitgesi linnas tegin söögipeatuse. Siin oli väga palju rahvast. Vilanova i la Geltrú on suurem linn. Aga siit sõitsin läbi nii, et ei märganudki. Garrafi kandis katkestasid linnade rea mäed.

Tee keris ülespoole ja avanesid ilusad vaated merele.

Garrafis jäi tee äärde Gaudi kavandatud Güelli veinimaja.

Eesmärgiks oli jõuda lennujaamale võimalikult lähedale. Valituks osutus mereäärne kämping 3 Estrellas. Maps juhatas küll kämpingusse, aga aed oli ees. Peasissepääs läks suurelt kiirteelt, kuhu ei julgenud rattaga minna. Hulk aega tiirutasin ringi ja nuputasin, kuidas kämpingusse pääseb. Lõpuks leidsin nurga tagant roostes värava ja ennäe, pääsesingi sisse. Jube suur kämping, senistest kõige kallim – 42,66 €. Ja kõige lärmakam. Umbes iga 3 minuti järel tõusis lennuväljalt õhku lennuk, mis lendas madalalt üle kämpingu. Ja inimesi oli lugematu hulk. Õnneks öösel lennukid enam ei lennanud. Aga lastekambad kihutasid karjudes poole ööni ringi.

 

26. päev. Miami Platja - Altafulla

 

Teele kell 09:26

Vahemaa 52 km, kokku 2 023 km

Aeg teel 6:57, rattasõit 3:52

Rattasõidu keskmine kiirus 13,5 km/h

Tõusu 358 m, langust 369 m, min. kõrgus 0 m, max kõrgus 88 m

  Sõit piki rannikut oli esialgu mõnus. Rattatee otse mere ääres. Peaaegu kogu rannik on nagu üks suur linn, promenaadiga mere ääres nagu näiteks Cambrilsi linnas.

Hiljem tulu maanteele ümber kolida. Suurim vaatamisväärsus on Tarragona linn. See on asustatud juba iidsetest aegadest alates. Rooma ajal oli ta üks suuremaid linnu Pürenee poolsaarel, nimeks Tarraco. Esiteks läksin uurima rooma teatri varemeid., aga need olid aia taga ja mingi putka oli ka, mis oli aga suletud. Hiljem sain teada, et seda saab vaadata ainult koos giidiga. Kõndisin siis kaua mööda linna, mööda kitsai ja laiemaid tänavaid.

Väheke tänavakunsti.

Siis ülikool - Universitat Rovira i Virgili.

Katedraal XII – XIII sajandist.

Roomaaegsed linnamüürid

ja torn - Torre de les Monges.

Kõrgemalt terrassilt avaneb vaade merele

ja rooma amfiteatrile.

Täna jälle hästi kuum ilm ja pikka sõitu enam ei tee. Aega on ka vabalt käes. Tasapisi liikusin ida poole. 6 km linnast asub Scipiote torn - Torre dels Escipions.

I sajandist e.m.a. vana Via Augusta ääres. Tegemist on matusetorniga, mille sees olid urnid kadunukeste tuhaga. Mingil hetkel sai sõidust küllalt. Pöörasin Santa Eulalia kämpingusse – 13,36 €. Tegemist on suure kämpinguga baari ja basseiniga nagu nad kõik siinkandis on. Aga 3 x odavam kui eelmine. Tõsi, see ei asu otse mere ääres. Kohe aia tagant läheb läbi raudtee. Aga rongimürinat on ikka väga harva kuulda. Selle kämpingu tänavad on linnade nimedega. Ma sain platsi Viini tänaval. Kämping on kaheharuline. Kui tulin tagasi teiselt baarituurilt, eksisin ära. Oma kolmveerand tundi kõndisin ringi, aga oma telki ei leidnud. Täitsa lootusetu. Telefon oli õnneks kaasas ja detailsemal kaardi suumimisel sain aru, et liikusin kogu aeg vales harus. Lõpuks kodu, kallis kodu!

 

25. päev. Bot – Miami Platja

 

Teele kell 08:35

Vahemaa 91 km, kokku 1 971 km

Aeg teel 7:57, rattasõit 5:31

Rattasõidu keskmine kiirus 16,5 km/h

Tõusu 1 014 m, langust 1 268 m, min. kõrgus 4 m, max kõrgus 480 m

 Päeva esimene pool oli mägine.

Oli vaja ronida üle Boti mägede. Tagasivaade Boti külale

ja korralik liikluseta tee läks sinka-vinka ülesse.

Ilusad mäed on need.

Siis sai sõita mõnda aega piki Ebro jõe kallast.

Edasi laiusid tohutud oliivipuuistandused,

mille keskel väikesed majakesed. Huvitav, kas need on alalised elukohad või hooajalised. Jõudsin mere äärde.

Algas tavaline mereäärse turismindus. Siin on tegemist Costa Daurada ehk Kuldse Rannaga. Kuigi mere ääres on kämpinguid palju, kartsin, et vabu kohti eriti pole. Miami Platjas läksin Miramare kämpingusse. Tundub, et sain viimase koha – 31,96 €. Hind on päris krõbe, sealhulgas elektri hind 5,80 €. Nagu oleks mul pesumasin ja elektripliit kaasas. Ja baar on esmaspäeval suletud. Mis mõttes? Juba teine päev ilma õhtuse õlleta! Kella 10 ajal tõusis äkki tugev tuul. Rebis mul telgivaiad maast välja. Paar tundi möllas, siis jäi vaikseks.

 

24. päev. Mequinenza - Bot

Teele kell 09:09

Vahemaa 65 km, kokku 1 880 km

Aeg teel 7:21, rattasõit 4:48

Rattasõidu keskmine kiirus 13,5 km/h

Tõusu 1 096 m, langust 905 m, min. kõrgus 70 m, max kõrgus 479 m

  Mere äärde pääsemiseks tuleb ületada veel mitu mäeahelikku. Esimene neist Mequinenza.

Need on omapärased, platoolaadsed mäed. Tagasivaade veel Mequinenza kindlusele.

Hispaania kodusõja ajal oli siin üks verisemaid lahinguid -Ebro lahing 1938.a. Mõlema poole hukkunuile on püstitatud mälestusmärk.

Pärast serpentiinidest

üles ronimist oli platoo moodi maastik. Ilmselt on siin viljakas pinnas, sest hulganisti on siin oliivi- ja viljapuude istandusi.

Kaugemal oli Ebro jõge näha.

Mõnus oli siin sõita, polnud väga kuum ka. Seejärel mäest alla Matarraña orgu.

Kohe läks palavaks. Üle jõe ja jõudsin taas Katalooniasse, Tarragona provintsi. Siinsed maad kutsutakse Terra Alta´ks. Tuli jälle üles vändata, mägedel nimeks Sierra de les Fites. 

Kurul tegin söögipeatuse jämedate oliivipuude all.

La Pobla de Massaluca küla ripub mäeküljel.

Ühtegi inimest pole näha, sest normaalsed inimesed peavad sel kellaajal siestat. Ümberringi rohkelt oliivi- ja pähklipuusalusid.

Vilalba dels Arcsi küla ümbruses on ohtralt tuulegeneraatoreid.

Suurem küla on Gandesa.

Ikka väga kuum oli. Aga kummalisel kombel mulle meeldis: vaikne, autosid ega inimesi pole ja päike lagipähe, higi ojadena voolamas. Kergelt eufooriline tunne. Loodetavasti mitte päikesepistest. See Terra Alta on ilus ka, mäed ja punane maa.

Bot´i külas

lõpetasin oma saunapäeva Terra Alta kämpingus – 16,66 €. Kena koht.