Teekond kl. 11:19 – 18:25; 7 h 06 min
Min. 1 084 m – max. 1 825 m
Alla 449 m, üles 825 m
Jalgrattasõitu 31 km, kokku 459 km
Puhas sõiduaeg 3 h 07 min
Keskm. 9,7 km/h
View 8. Xixarella - Soldeu in a larger map
Hommikul oli enesetunne küllaltki räbal, kogu jõud oli kadunud. Vana mees, aga varsa aru. Oli mul vaja esimestel päevadel nii palju rabeleda! Kämpingust lahkusin hilja ja veeresin Andorra la Vella poole. Tegelikult oli mul kavas Andorra kõrgeimat mäge Coma Pedrosat lähemalt kaeda, aga mu valusad ronimislihased, paistes jalg ja muidu kehv olemine tõmbasid sellele kavatsusele kriipsu. Nii jäi mul selle riigi kõrgeim tipp vallutamata nagu eelmisel aastal Sloveenia oma, siis küll teistel põhjustel.
Linna jõudes läks ilm väga kuumaks. Siin oli jubedalt palju autosid. Linn koosnebki vist ainult kauplustest, restoranidest ja hotellidest. Tänavad on autosid ja rahvast pilgeni täis. Bensiinivingu annab veel mitu päeva kopsudest välja köhida. Jalutasin natuke ja otsustasin siit kähku jalga lasta. Enesetunne läks aga väga niruks. Kuna süüa oli vaja niikuinii osta, läksin ühte suuremasse toidupoodi. Siin oli vähemasti jahe. Kõndisin poes hulk aega ringi, kuni peapööritus hakkas taanduma. Siis põgenesin linnast.
Edasine teekond ei olnud kerge, kuigi tegin teel pikemaid peatusi. Ilm oli palav ikkagi ja tee läks järjest ülespoole. Jalgrattale oli jäetud väga kitsas teeperv, sageli oli teeremonti, kus liiklus oli veelgi kokkusurutud.
Mulle ei meeldi siin Andorras. Tundub, et vanasti Andorras üldse ei elatud: hooned on uuemad ehitised, valdavalt kauplused ja hotellid. Kõik mäed on triibulised sinna rajatud suusaradadest,
inimesest puutumata maad ei näe kusagil. Sellest ma ka aru ei saa, kuidas andorralased jalgpalli mängida oskavad. Eesti koondis on vist nendega mänginud mingitel meistrivõistluste valikturniiridel. Siin pole ju jalgpalliväljaku suurust siledat maalappi. Linnades on kõik vaba pind ja kaljunukidki täis ehitatud.
Kogu majandus on rajatud kaubandusele ja talvel suusatamisele. Kaubad on siin tunduvalt odavamad kui mujal. Canillo lähedal silmasin tee ääres huvitava välimusega poodi.
Läksin sisse vaatama. See oli küll vinge: toidukaupa sai siin maitsta. Tohutu valik juustu, vorsti, sinki, oliive ja muid värke, kus iga sordi juures oli taldrik lõikudega. Lisaks veel pakkus müüja ka maitsta. Kõnnid poes ringi ja sööd kõhu täis! Üks korrus oli toidukauba, teine alkoholi, kolmas tubaka ja neljas muu nodi (vasknõud, käokellad, ja muu) jaoks. Näiteks sigaretid on kaks kuni kolm korda odavamad kui naabermaades, samuti alkohol.
Lõuna paiku hakkas vihma sadama, mis muutis õhu klaarimaks. Ootasin vihma lõppu mingi hotelli katuseräästa all, kui šveitser mu hotelli fuajeese varju kutsus. Sain valge inimese kombel pehmes toolis saju lõppu oodata. Liikusin edasi ja arvasin, et sõidan Prantsusmaa piirini välja. Siis tuli mõistus koju ja enne Soldeud pöörasin kämpingusse. Ma vajasin puhkust. Kämping „Font dels Ferrosins“ asub maanteest põhja pool orus (6,4 €).
See vist on ainuke suusatõstukivaba org. Kämpingus polnud ühtegi inimest, alles õhtul hilja tuli paar autot. Siin sain kenasti puhata, oli vaikne ja ilm muutus ka jahedamaks – õhtul suisa 15 kraadi. See pole muidugi ime, sest ainult Andorra la Vella asub kusagil 1000 m merepinnast, ülejäänud riik on kõik kõrgemal. Esmakordselt kohtasin siin sääski. Sõin kõvasti, pikutasin ja lakkusin oma haavu.
0 comments:
Postita kommentaar