24. päev, Pontecagnano – Salerno – Amalfi – Positano - Sorrento

 

Teele kell 6:31

Vahemaa 72 km, kokku 1 695 km

Aeg teel 9:52, rattasõit 5:08

Rattasõidu keskmine kiirus 14 km/h

Tõusu 877 m, langust 862 m

Ma ei saanud öösel hästi magadagi, sest muretsesin, kuidas saan hakkama Amalfi rannikuteega. Olin lugenud, et seal on järsud tõusud, kitsas tee ja tihe liiklus. Uurisin isegi AI käest, et kuidas seal sõita on. Sain mitterahustava vastuse, et ainult kogenud sõitjad suudavad seda läbida. Etteruttavalt teatan, et sain hakkama ja järelikult olen kogenud rattur. Esialgu suundusin Salernosse.

Polnud just kõige mõnusam. Tohutu liiklus, heitgaasid, autod, mootorrattad ja rollerid. Natuke aega kõndisin ringi kitsastel tänavatel ja ranna ääres. Polnud eriti huvitav ja liikusin edasi. Tee läks ülespoole ja sealt avanes vaade linnale ja suurele sadamale.

Vietri sur Mare linnast algab õige Amalfi rannikutee, mis on arvatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Esimene linnake on Cetara,

kus on mere ääres kindlus. 

Vaated on muidugi vägevad. Maiori linna valvab samuti normannide torn.

 Maioris 

tegin väikese jalutuskäigu. Ja järgmine linn on Minori.

 Veel edasi tuli Atrani 

oma valgete majade ja kirikuga - Collegiata di Santa Maria Maddalena Penitente.

 Nüüd jõudsin Amalfisse.

Kui seni oli liiklus üsna mõõdukas, siis siin oli küll auto autos kinni ja tohutult rahvast. Suur hulk paate vedas turiste merele. Sõin siin lõuna tohutu pitsa näol ja seepärast oli edasi sõita esialgu raske. Seda enam oli põhjust teha tihedalt peatusi ja imetleda rannikut. Grotta dello Smeraldo

 ja Furore fjord 

olid vaatamist väärt. Seejärel Praiano linn,

 kus on samuti fjordilaadne laht.

 Seejärel Vettica Maggiore

 ja siis Positano. 

Positano on Amalfi kõrval suuremaid turistikaid ja seda oli suure autode ja inimeste hulga näha. Jällegi meretäis paate ja laevukesi turistide teenistuses.

 Edaspidi asustus pea-aegu puudus ja vaated merele 

ja teele 

olid jätkuvalt kenad. Tee äärde ilmusid kenad männimetsad. 

Ja saigi rannikutee otsa. Oli vaja vaid sõita üle mäe läbi poolsaare ja jõudsin Sorrentosse. Siin on mäenõlval Nube d'Argento kämping, kust on näha Vesuuv ja pimedas Napoli valgus.

Kokkuvõttes polnud see tee sugugi raske. Isegi kergem oli sõita, kui mõned päevad tagasi. Ja liiklus polnud ka hull. Ainult Amalfi ja Positano ümbruses oli tihe. See oli üks väärt sõit.