Teele kell 8:58
Vahemaa 26 km, kokku 1 721 km
Aeg teel 2:52, rattasõit 1:42
Rattasõidu keskmine kiirus 15 km/h
Tõusu 200 m, langust 284 m
Sorrentost suundusin Napoli poole. Montechiaro juures avanes vaade Sorrento rannikule
ja Vico Equense juures Vesuuvile.
Jõudsin Pompeisse. Kohe arheoloogiapargi vastas üle tee leidsin kämpingu. Panin asjad paika ja läksin vaatama Pompei varemeid. Sissepääsuks on vaja ID-kaarti. Antakse nimeline pilet. Pileteid on erinevaid. Võtsin koos villa külastusega 25 € eest. Kuna ala on 64-67 ha suur, siis kõikjale ei jõua. Mina suutsin siin olla 3 ja pool tund, siis sai jõud otsa. Kõikjal vedeles oimetuid turiste. Päris soe oli. Ma ei kujuta ette, et siin suvel 30-40 kraadise kuumaga oleks võimalik jalutada. Kuulis kõikvõimalikke maailma keeli, sealhulgas eesti keelt. Ainult läti keelt ei kuulnud ☺. 79 a. purskas Vesuuv ja 18 tunni jooksul langes maha keskmiselt 6 m paksune tuhakiht temperatuuriga 100 – 300 kraadi. Majad kukkusid tuha raskuse all kokku ja põlesid. Linnas elas 10-20 tuhat inimest. Osadel õnnestus põgeneda, aga enamik lämbus kuuma tuha pilves. Leitud on 1500 elaniku säilmed. Alustasin jalutuskäiku Väikese teatri juures.
Peatänavad on Via Stabiana ja Via dell`Abbondanza.
Varemete vahel kasvavad lilled.
Tänava ääres on Thermopolium – omaaegne söökla.
Panifici – pagaritöökoda.
Palju erinevaid maju erineva säilivusastmega ja erineva ehitusstiiliga. Näiteks Casa dei Ceii,
Casa dell'Efebo,
Mingi osa on katusega kaetud, nagu Casa dei Pittori al Lavoro.
Casa di Paquius Proculus,
Casa della Venere in Conchiglia - Veenus seinal,
Praedia di Giulia Felice.
Palestra Grandes on väljas terve hulk katastroofi ohvreid.
Üsna kõhe oli neid vaadata, erinevas asendis leitud hukkunuid. Palestra kõrval on amfiteater.
Seejärel suundusin Foorumile.
Foorumil on erinevad templid,
Macellum – toiduturg,
Foorumi saun.
Porta Ercolanost läbi
jäi teele nekropol
ja Villa di Diomede.
Päris uhke villa. Ja veidi kaugemal Villa dei Misteri - Müsteeriumide villa.
See on üsna hästi säilinud.
Siin sain valvuri käest pahandada, sest katsusin 2000 aastat vana seina.
Pöördusin tagasi. Tänaval on näha kivisse kulunud vankrijäljed
ja joogikohad.
Ala on hiigelsuur
ja jõudsin läbi käia võib-olla kolmandiku. Õhtuks olin täitsa väsinud. Kämpingu kõrval restoranis võtsin pasta, hiiglasliku vahemere salati ja veini ning päeva võis lugeda kordaläinuks.
0 comments:
Postita kommentaar