Vahemaa 96 km, kokku 257 km
Teele kell 8:04
Aeg teel 10:12, rattasõit 5:57
Rattasõidu keskmine kiirus 16 km/h
Tõusu 688 m, langust 773 m
Eile kämpingusse sõites pikutas üks koer flegmaatiliset ühe värava ees. Täna hommikul oli ta laiskus kadunud ja otsustas toeka suutäie mu säärest saada. Jõudsin siiski eest ära saada, ainult tagaratas jäi tal hammaste vahele. Õnneks on rattal head kummid ja ta ei jõudnud auku sisse hammustada. Õnnelik, et kere ühes tükis, suundusin Plemmirio poolsaarele.
Rand on inimtühi, metsata, puhmaline
ja lained mühavad vastu kaljusid.
Veidi eemal on hüljatud Capo Murro di Porco majakas
ja samuti kaljuse rannaga.
Seejärel põikasin veel mere äärde Ogninasse, kus on samuti vahvad kaljud.
Sõitsin veel veidi aega piki rannikut Avola linnani
ja siis pöörasin sisemaale. Noto linn on tüüpiline sitsiilia barokkstiilis ehitatud linn, sest hävis samuti maavärinas 1693.a. nagu teisedki Ida-Sitsiilia linnad. Näiteks katedraal - Cattedrale di San Nicolò,
paleed nagu Palazzo Ducezio
ja värav - Porta Reale o Ferdinandea.
Järgmine linn Rosolini on sarnane.
Ispica lähedal tahtsin juba öömaja leida, aga kaardil märgitud kämping ei töötanud. Tuli edasi minna. Ispica linn on mäe otsas ja ei viitsinud sinna üles ronida.
Tagasi mere äärde jõudnud, tuli jälle pettuda, sest ka siin oli kämping suletud. Teekond kujunes pikemaks kui olin plaaninud. Vahepeal kasutasin otseteena liivaranda, kus oli päris mõnus sõita. Niiske liiv oli üsna kõva.
Lõpuks maandusin Di Vita Vera kämpingus, kus oli kasutada lausa privaatne WC.
Õhtuhämaruses pildistasin mere ääres hiigelsuuri kaktuseid ja muid taimi.
0 comments:
Postita kommentaar