See kaart ei näita päris õigesti mu liikumist. Jalgsi liikumisel mu Garmini kell ei registreeri asukohta täpselt. Õnneks oli mul taipu Napoli vanalinna sõita metrooga. Jalgsi poleks ma jõudnud linnas eriti ringi vaadata. Alguse oli veidi ehmatav see vanalinn. Kitsad tänavad, majad kaetud grafitiga,
sajad söögikohad, suveniirimüüjad, poekesed vaheldumisi.
Sisseviskajad tüütamas iga natukese aja tagant. Napolis olevat kõige rohkem kirikuid elaniku kohta. Siin mõned nagu Chiesa dei Girolamini,
Basilica di San Paolo Maggiore,
Chiesa del Gesù Nuovo.
Pärast harjusin ära ja linn hakkas isegi sümpaatne paistma.
Esialgu kindlat plaani polnud. Aga hotellist võetud linnaplaanil olid mõned näidismarsruudid. Astusin sisse Santa Chiara kloostrissse. 9 € maksis. Kena klooster, seinamaalingutega,
väikese muuseumiga
ja kena aiaga.
Siis kõndisin mere poole, kus Castel Nuovo
ja seejärel avar Piazza del Plebiscito.
Seal on Palazzo Reale di Napoli seinal kujutatud kõiki siin valitsenud kuningaid. Siin üks neist.
Kõndisin veel edasi mööda merekallast kuni Fontana del Giganteni.
Mere äärest nägin uuesti Sant'Elmo kindlust.
Kaugel paistis Vesuuv, pea pilvedes.
Pöörasin tagasi ja vaatasin sisse Umberto I galeriisse.
Siis kulus 2 km WC otsimisele ja suurest tänavasaginast eemal mõnusas söögikohas sõin hiigelpitsa. Kindlasti on siin veel palju vaadata, aga nüüd hakkas jõud raugema. Ilm oli üsna palav ja 5-6 tunni järel hakkasid jalad valutama. Sõitsin hotelli tagasi ja mõnus oli pikutada ja väsinud jalgu puhata.
0 comments:
Postita kommentaar