19. päev. Garde - Jaca

 

Teele kell 08:26

Vahemaa 88 km, kokku 1 452 km

Aeg teel 9:14, rattasõit 6:12

Rattasõidu keskmine kiirus 14 km/h

Tõusu 1 285 m, langust 1 226 m, min. kõrgus 600 m, max kõrgus 1 170 m

  Gardest tuli ette võtta tõus Matamachose kurule, mis on ühtlasi Navarra ja Aragoni piir. 9 km jooksul kohtasin vaid kahte autot ja ühte mootorratast. Näha polnud eriti midagi, sest kõikjal laius udu. Kurul sai siis Baskimaa otsa ja algas päris Hispaania - Aragoni Huesca provints.

Edasi viis tee Ansó linnakesse.

Ja siit edasi Ansó orgu.

See on üks ütlemata ilus org. Tee oli kitsas ja ilma mingi liikluseta.

Kahel pool kaljud

ja oru põhjas voolamas Verali jõgi.

Mägesid on siin igasuguse kujuga ja jõgi kord laiem, kord kitsam.

Igatahes olin väga vaimustunud sellisest loodusest. Aga iga liiga ilus asi saab otsa. 8 km mööda orgu sõitnud, toimetasid tee peal teetöölised. Arvasin, et küll ma teeserva pidi neist mööda saan, aga vennad olid jube resoluutsed ja ei lubanud mul edasi sõita. Polnud midagi teha. Jälle 8 km sama teed pidi tagasi ja läbi väikese tunneli

tuli hakata ronime teise kuru otsa, mida olin püüdnud vältida.

Sealt alla ja jõudsin Hecho külla.

Nälg näpistas ja läksin külla süüa hankima. Igavesti äge küla on see.

Kitsad tänavad ja trepid

ja vanad majad.

Küla ääres jõe kaldal puhkeplatsil vitsutasin kere täis ja jätkasin nüüd piki Hecho orgu teekonda.

Siin on ka kaljud

ja Aragon Subordani jõgi,

aga polnud nii ilus kui Ansó org. Teele jäi Embúni küla

ja Puente la Reina de Jaca, kus polnud eriti midagi vaadata. Oru lõunapoolses otsas muutusid mäed madalamaks ja on hoopis teisest pehmemast materjalist, mida on vihmavesi vorminud.

20 km järel jõudsin Jacasse, kus linna serval on Victoria kämping – 13,00 €. Alguses juhatati mudasele platsile. Aga kui läksin kurtma, et vihma korral võin ära uppuda, anti korralik muruga plats. Olemas ka baar ja õlu.