Espalion – Saint Flour

18. päev


Teekond kl. 8:08 – 18:15; 10 h 07 min
Min. 354 m – max. 1 290 m
Alla 1 126 m, üles 1 646 m

Jalgrattasõitu 95 km, kokku 1 300 km
Puhas sõiduaeg 6 h 24 min
Keskm. 14,8 km/h

View 18. Espalion - Saint Flour in a larger map
Täna esimesed 25 km võttis aega 3 tundi. Seda sisustasin 700 m tõusuga Aubraci platoole.

Ilm oli pilves ja vahetevahel tibutas vihma. Aubraci platoo on enamasti üle 1000 m üle merepinna ja siin laiuvad avarad karjamaad.

Laguoile´i linnas valitseb tõeline lehmakultus. Siia on püstitatud monument pullile, kus naisterahvad lasevad end pildistada ja selle tagajärjel on vaese pullikese teatud kehaosad lausa läikima hõõrutud.

Linnavalitsuse ees on aga metallist lehmaskulptuur.

Kuna platoo on vulkaanilise päritoluga, on kohalikud majad ehitatud basaldist ja tufist.

Saiapoed olid nii ahvatlevad, et neist ei saanud mööda minna ilma midagi ostmata.
Päike piilus juba pilvede vahelt ja sooja oli vaid 16 kraadi, aga minu jaoks väga mõnus ilm. Tee ronis veelgi ülespoole. Täna on prantslaste rahvuspüha ja prantslased tähistavad seda enamasti vabas looduses. Metsateed olid täis autosid ja põõsaste vahel kostus jutuvada. Kõikjal oli piknikku pidavat rahvast.
Saint Urcize´i ümbrus meenutab steppi või preeriat, kus ääretutel väljadel söövad suured lehmakarjad.

Muljetavaldav maastik!
Edasi muutus maa metsasemaks ja kivisemaks. Saint Rémy de Chaudes Aigues´ist alates ilmusid männimetsad.

Deux Verges´i juures leidsin tee äärest vaarikapõõsad, mis olid marju täis. Siit sain hea kõhutäie.
Edasi sain pikalt mäest alla sõita Chaudes Aigues´i linna.

Siin asuvad kuumaveeallikad ja selles kuurortlinnas nägin tervet armaadat vanureid, keda kenad põetajapreilid mööda linna talutasid. Ühel rõdul oli pikk rivi ratastoolidega vanakesi.
Linnast läks tee veelgi allapoole Truyère´i jõe orgu.

Kuid siit oli vaja jällegi üles saada kuidagi. Kogu allamäesõidu mõnu kaob, sest kohe mõtled, et sama maa tuleb üles tagasi sõita! Ilm läks jällegi kuumaks ja 300 m ülespoole turnimist oli mul väga vaevaline. Mul hakkab juba kõrini saama neist orgudest – muudkui mäest orgu ja jälle orust mäkke. Nii läkski kogu tee Saint Flouri linnani pikalt alla ja siis pikalt üles – kiirus mul vastavalt 60 ja 6 km/h.
Saint Flouris leidsin tee ääres veidi räämas kämpingu ( Les Orgues – 7.10 €), aga mulle kõik vajalik oli olemas. Kämpingutädi ei osanud sõnagi inglise keelt, mina tahtsin aga telefoni laadida. Tädi seletas pikalt-laialt midagi, lõpuks sain aru, et ta läheb ära ja mu telefon jäi hommikuni luku taha. Õhtusöögiks tegin kaks pakki pakisuppi ja seejärel kannatasin liigsöömise all mõne tunni. Õhtul sadas veidi vihma ja läheduses müristas päris kõvasti. Loodetavasti läheb jahedamaks. Rahvupüha puhul oli linnas ilutulestik, aga minust jäi see jällegi nägemata.