Besse en Chandesse - Murol

22. päev

Teekond kl. 8:50 – 19:14; 10 h 24 min
Min. 883 m – max. 1 885 m
Alla 2 146 m, üles 2 062 m

Jalgrattasõitu 54 km, kokku 1 574 km, jalgsi 10 km
Puhas sõiduaeg 3 h 58 min
Keskm. 13,5 km/h

View 22. Besse en Chandesse - Murol in a larger map

View 22a. Vallee de Chaudefour in a larger map

View 22b. Puy de Sancy in a larger map
Hurraa! Vihma hommikul enam ei sadanud. Jalutasin hommikul Besse en Chandesse´s ringi.

Mulle meeldib hommikuti linnades: kaupmehed sätivad oma kaupa, saiapoodidest tuleb meeldivat aroomi, õhk on värske ja rahvast vähe. Päeval on aga sagimist kui palju ja enamasti umbne ja palav. Siis on parem kusagil kõrgemal mägedes olla.
Päike paistis, aga tuul oli tugev. Asusin teele Puy de Sancy poole. Alguses polnud vigagi, vaikselt liikusin kõrgemale ja tuul väga ei seganud. Teele jäi väike juga

ja Rocher d´Aigle e. Kotkakalju, kust avanes kena vaade.

Kaugel oli näha Puy de Dôme (1464 m).

Tegin jalgsi väikese kõrvalepõike Vallée de Chaudefour´i, kokku 3,5 km.

Siin on matkarada, kus õppeotstarbelisi silte rohkesti kohalikust loodusest, küll ainult prantsuse keeles. Orus on juga, allikas ja hambakujulised kaljud, mis on tekkinud endiste magmalõõride ümbritsevate kivimite kulumise tagajärjel.

Oli mõnus jalutuskäik kenas orus. Siit oleks jalgsi Puy de Sancyle saanud, aga mul oli ju ratas ootamas.
Edasi sõites muutus asi hulluks. Väga tugev tuul puhus vastu ja tuli tõusta Col de la Croix Saint Robert kurule (1451 m).

Sõitmisest polnud juttugi. Ise olin umbes 45-kraadise nurga all kui ratast nügisin ja vahetevahel külgtuule tõttu oli tegemist ratta püstihoidmisega. Suure vaevaga venitasin end kurule

ja siis sain mäest alla sõita, kuigi kohati pidin järsul langusel ikkagi väntama. Mont Dore´ ist Station du Mont Dore´ini oli 2-3 km lauget tõusu. Seda ma ka sõita ei suutnud, ikka käsitsi.
Siit tegin väikese ronimise Puy de Sancyle (1885 m). Kui seni oli taevas selge, siis nüüd hakkasid pilved kogunema ja kui tippu sain, olin kui vatis, vaevalt nägin enda ettegi. Tee üles oli lihtne – lai kruusane tee ja üleval puust astmed.

Ülal ootasin veidi, et mingitki vaadet nautida, aga see oli lootusetu üritus. Pealegi oli siin külm ja tuuline.

Kell käe peal näitas 12 kraadi, tegelikult võis siin vast 5 kraadi ainult sooja olla. Alla otsustasin teist teed pidi, Puy Redoni ja Courne´i oru kaudu. See tee oli hulga huvitavam, kitsas kivine ja kohati järsk rada.

Kusagil siin kaotasin oma veepudeli ära. kui pildistasin, panin veepudeli maha ja sinna ta jäigi. Allpool pilvepiiri oli aga nähtavus hea.

Huvitavad kaljud ja soonelised mäenõlvad olid.

Päris all on üksik le Verrou kalju, kus hulk noori kaljuronimist treenis.

Mäest alla jõudnud, tegin väikese lõunapausi, sõitsin Mont Doresse ja vaatasin seal ringi.

Ja siis ootas ees jällegi tõus kurule Col de la Croix Morand ou de Dyane (1401 m).

Siia aga suutsin ma sõita. Tundub, et jalgsi mägedes ronimine annab jõudu juurde, mitte ei väsita. Kurul toppisin veel riideid juurde ja ikkagi hammaste plagisedes sõitsin alla Chambon sur Lac´ini.

Järve ääres soojendasin end pisut, sest siin paistis päike. Samal ajal kui mina oma sinist nina hõõrusin, jooksid lapsed paljalt vees ringi ja ajasid mulle kananaha ihule. Tänaseks sai sõitmisest isu täis ja otsisin kämpingut järvest eemal, arvates, et see on odavam. Tuhkagi! Küsiti 18.10 €, mis on sulaselge röövimine. Isegi WIFI-t polnud siin. Aga ma ei viitsinud enam mujale ka minna. Kui allpool paistis päike, siis puy´de kohal istus tumesinine pilvelaam. Loodan, et ilm läheb soojemaks, aga mitte liiga.