8. päev. Pirna – Dresden - Chabařovice

Teele kell 7:27

Vahemaa 85 km, kokku 482 km

Aeg teel 8:59, rattasõit 5:17

Rattasõidu keskmine kiirus 16 km/h

Tõusu 623 m, langust 774 m

Sõitsin Dresdeni poole. Rattatee läks piki Elbe jõge. Teisel pool jõge oli näha teletorn

ja mõned lossid.

Üle jõe läheb 150 aasta vanune Albertbrücke,

mis sai 1945.a. kannatada, kuid juba 1946.a. avati taas.

Dresdenit nagu ka paljusid teisi linnu tabas 1945.a. kurb saatus. Mu meelest barbaarne kultuuriväärtuste ja tavaliste inimeste hävitamine läbi lauspommitamiste. Sama kurb oli näha kunagi Kölni toomkiriku tornist linna, kus vaid mõni üksik kirik säilis mingilgi moel, et hiljem sai neid taastada.

Dresdeni pommitamine toimus 13.-15. veebruaril. Ameerika ja briti lennukite 4 rünnakuga heideti linnale 3900 tonni pomme, 6,5 km²  linna hävis. Vähemalt 25000 hukkunut tuletormis. Kuna linnas oli palju sõjapõgenikke, siis tegelikku hukkunute arvu ei tea keegi.

Õnnetu saatusega Semperoper

sai valmis 1841.a., aga hävis 1869.a. tulekahjus. Taastati ja 1945.a. jäid jälle vaid varemed. 1977 – 1985 taastati uuesti. Siis sai kannatada 2002.a. üleujutuses, kui Elbe tuli üle kallaste.

Residenzschloss 

on kena ehitis koos Georgi värava

 ja tallihooviga.

Kuna Frauenkirche

 

avati mõne aja pärast, tegin kohvikus aega parajaks. Kiriku kõrval on säilitatud tükk kiriku kuplist, mis 1945.a. pommitamise tagajärjel hävis.

 Kirik ehitati 1726-1743, taastati 1994 – 2005. Vaatasin kirikusse sisse

ja otsustasin ka torni ronida. Pilet sinna oli 10 €, aga mulle kui pensionärile 7 €. Kusjuures piletimüüja hoiatas nii saksa kui ka inglise keeles, et lifti üles ei lähe ja tuleb jalgsi minna. Ilmselt rõhudes pensionäristaatusele. Vaateplatvorm on 67 m kõrgusel ja avanebki vaade linnale, kus ümberringi enamasti uuemad ehitised. 

Mõni vaade oli kenam.

Kirik ise on 91 m kõrge.

Jalutasin veel Brühli terrassil ja uudistasin Kunsthallet

koos oma kupli Zitronenpresse ehk Sidrunipressiga.

Oli aeg linnast lahkuda. Sõitsin tagasi sama teed kuni Pirnani. Vaatsin linnas vähe ringi, turuplatsi

ja raekoda.

Nüüd tuli Elbe orust lahkuda. Tee viis pikalt ja vaevaliselt ülespoole, esialgu tiheda liiklusega teel. Tuul oli päris tugev ja läks jahedamaks. Ületasin taas märkamatult Saksa – Tšehhi piiri. Nakléřovi nimelises kohas jõudsin kõrgeimasse punkti. Vaade oli päris kena.

Siin on Napoleoni kivi.

Kohas, kus olevat 1813.a. seisnud Napoleoni staap. Pärast rasket ronimist sain nüüd hooga allamäge kihutada.

Kämpingusse sain Chabařovice linnakeses. Maksis 12,24 €. See on räämas ja lärmakas. Nagu Eestis 1990ndatel. Nn. restoranis mängis ilmselt kohalik bänd tšehhi estraadi, mis on hulga hullem kui saksa šlaagrid. Üritasin õlut osta, aga ei saanud aru, kes ja kus on ettekandjad. Jäin õlleta ja ilm läks nii jahedaks, et pidin kogu oma garderoobi selga ajama.