17. päev: Trenta – Julia Alpid - Bovec

Trenta kämpingust mõni kilomeeter sõita ja olimegi raja alguse, mis viib üles mägedesse. Meil oli ikka tõsine kavatsus Triglavi (2864 m) otsa ronida. Tee kulges piki Zadnjica orgu ülespoole. Alguses läbi metsa, kõrgemal olid ainult mägimännid ja kaljud ja palju õitsvaid lilli. Siin nägime esmakordselt alpi jänesekäppa e. edelveissi. Päris kõrgel kohtusime alpi kaljukitsede perekonnaga. Nad olid väga julged, ei teinud meist väljagi. Pikutasid rahulikult edasi, kui me neist pilte tegime. Ülevalpool läks tõus järsemaks. Jõudsime Luknja kuruni (1758 m), kust hargneb mitu matkarada. Siin nägime mehi, kes sättisid oma köisi, karabiine ja kiivreid, et Triglavi otsa ronida. Selgus, et niisama lihtne see ülesminek polegi ja meie varustuses oleva 10 sõrme ja varbaga siit üles ei roni. Kahetsusega pidime sellest plaanist loobuma. Vaatasime siin, kuidas mehed aeglaselt ülespoole turnisid ja mugisime šokolaadi. Ilmselt oleksime me Triglavi otsa saanud, kui oleksime enne kuru lõunasse pööranud ja Dolici hüti kaudu üles roninud. Nüüd oli selleks juba liiga hilja. Siis tuli aga idee ronida teisele poole Bovški Gamsoveci (2392 m) tippu, et nautida kõrgemalt vaadet Triglavile. Vahepeal kaotasime raja ära ja tuli ronida neljakäpukil mööda järsku rohust nõlva üles. Aga õnneks leidsime jälle õige raja üles. Ega siingi ohutu polnud: väike komistus ja ligi kilomeeter vaba langemist. Kohati oli siin trosse ja naelu, et ohutum ronida oleks. Lõpuks saime üles. Meiega koos jõudsid siia üles üks sloveeni vanapaar. Lasime neil meist pilti teha ja nemad meil. Tipus metallkarbikeses oli märkmik ja pastakas – kirjutasime oma nimed sinna. Tipu ümber lendasid mägihakid ringi, aga nad olid väga häbelikud: ei lasknud endast pilti teha. Nautisime kena vaadet Triglavile ja teistele mägedele, aga kahjuks kogune palju pilvi, mis varjasid vaadet. Oligi aeg hakata alla minema. Loomulikult läksime alguses vales suunas mööda mäeharja. Õnneks nägime allpool õiget rada ja turnisime tagasi. Tagasi läksime Dovška vratani ja sealt Kriško järvekeste vahelt orgu. Teel avanes ilus vaade alla Trenta orgu. Allatulev rada oli veidi lihtsam, aga pikk ja tüütu. Teel nägime huvitavaid karstivorme, kus vesi on kivimeid mitmel moel uuristanud ja lõhkunud. Tagasi rataste juurde jõudnud, puhkasime veidi ja siis sõitsime mõnusalt allamäge Boveci poole. Enne Boveci oli veel väike tõus.
Kuna olime ikkagi väsinud, otsustasime siinsamas restoranis süüa. Toit oli hea ja kelner väga lahke. Uuris, kust me tuleme, aga ei tea, kas riik nimega Eesti ütles talle midagi või mitte.
Veidi linnast välja ja jõudsimegi kämpingusse Polovnik (16 €). Selles kämpingus on isegi internetiühendus olemas. Saime siin pilte üles laadida ja selle eest ei küsitud sentigi.


View Larger Map

Kokkuvõte päevast:
Teekonna algus 8:31
Kestis 11h 24 min
Teekonna lõpp 19:55
Madalaim punkt 477 m
Kõrgeim punkt 2 393 m
Kokku laskumisi 2 120 m keskm. 10 m/min
Kokku tõusu 1 943 m keskm. 8 m/min
Jalgrattasõitu 26 km
Puhas sõiduaeg 1 h 22 min
Keskm. kiirus 18,91 km/h
Max. kiirus 44,13 km/h