29. päev. Kraków - Kurepalu

Teele kell 3:24

Vahemaa 10 km, kokku 1 913 km

Aeg teel 1:10, rattasõit 0:36

Rattasõidu keskmine kiirus 17 km/h

Tõusu 62 m, langust 56 m

Öösel kell kolm korjasin asjad kokku ja sõitsin kottpimedas lennujaama. Pakkisin oma ratta toidukilesse ja airBaltic lennutas Riiga. Tahtsin osta LuxExpressile pileti, aga Tpilet ütles, et pole vabu kohti. Ketrasin juba peas läbi, et kuidas Tartusse saada. Kas rongiga või bussiga kuhugigi. Igaks juhuks vaatasin LuxExpressi kodulehte ja ennäe! Pilet täitsa olemas. Ja nii olingi õhtuks kodus.

Kokkuvõtteks sõitsin 126 tundi jalgrattaga 1 913 km keskmiselt 15 km/h, 16 248 m ülesmäge ja 20 549 m allamäge.

Ägedamad kohad olid Tšehhi Paradiis, Saksi Alpid, Dresden, Karlovy Vary , Plzeň, Baieri Mets, Český Krumlov, Viin ja Tatrad.

Kehvem oli osa Tšehhimaad. Ja kõige jamam Slovakkia Bratislavast Žilinani.

28. päev. Mszana Dolna - Kraków

Teele kell 7:26

Vahemaa 59 km, kokku 1 903 km

Aeg teel 8:16, rattasõit 4:05

Rattasõidu keskmine kiirus 15 km/h

Tõusu 472 m, langust 745 m

Sõit Krakovi poole oli raske. Eks eilne pikk sõit andis tunda. Enesetunne oli kehv ja pea valutas. Oma osa oli ilmselt kohvipuudusel, sest eile jäi poes käimata. Myślenice linnas tegin väikese peatuse.

Uudistasin suurt kirikut

 

  ja kena turuplatsi.Tee viis edasi mööda suuri külasid.

Kogu Lõuna-Poola on nagu üks suur küla. Kui mitu kilomeetrit pikk küla lõpeb, algab kohe teine. Lõpuks jõudsin Krakovisse. Kiirelt üks kohv peaväljakul ja enesetunne läks kohe paremaks. Siis oli aega pikemalt ringi vaadata. Väga kena linn. Rynek Główny – Peaväljak,

kus Püha Maarja kirik,

 Wieża Ratuszowa,

kabel - Kościół Świętego Wojciecha.

Platsil on palju tuvisid

ja suurel hulgal ilusaid hobukaarikuid.

 Kutsarid meelitasid turiste sõitma.

Vaatsin ka mujal ringi. Kirikuid

ja kunstipaleed 

ja Sukiennice galerii.

 Väsisin ära. Silmasin veel Waweli kindlust 

ja suundusin kämpingusse number 46 „Smok”. Maksis 19,77 € ja väga viisakas öömaja koos õllega.

27. päev. Stará Lesná - Mszana Dolna

Teele kell 7:47

Vahemaa 112 km, kokku 1 844 km

Aeg teel 9:34, rattasõit 6:19

Rattasõidu keskmine kiirus 18 km/h

Tõusu 1 074 m, langust 1 740 m

Slovakkia on Tatrates ilusam kui mujal.

Mäed 

ja karjamaad. Vahel on näha, mis usku siinne rahvas on.50 km pärast jõudsin piirile.Viimane pilguheit Poolast Slovakkia poole.Esialgu nägi Poola samasugune välja nagu Slovakkia,

ainult mäed on väiksemad.

On näha, et rahvas on jõukam. Majad on uhkemad ja korras. Hulk aega sõitsin mööda Dunajeci jõe orgu. Rattateid on palju ja heas korras. Kohati maanteel sõites ei tundnud end nii turvaliselt kui varem. Poola autojuhid on ülbemad ja mööduvad liiga lähedalt. Mszana Dolna linnakese leidsin telkimisplatsi. Väraval oli telefoninumber. Helistasin ja mehehääl rääkis midagi poola keeles. Mingist SMS-ist oli jutt. Ootasin ja vaatasin, mingit sõnumit ei tulnud. Läksin ikkagi platsile ja panin telgi püsti. Seal toimetas üks vanaproua. Tuli rääkima, aga jälle poola keeles. Õnneks olid platsil mõned noored. Üks neist tõlkis ära, et 30 zlotti tuleb maksta (ca 7€). Siis läksid kõik ära ja kogu plats jäi minu päralt.

Veidi aja pärast tuli üks tütarlaps ja tundis huvi, et kas kavatsen siin ööbida. Selgus siis, et ta vanaema oli juba raha kätte saanud. Avaldas lootust, et metsikud loomad mind nahka ei pane ja lahkus. Jäin jälle üksi. Pimedas tuli siiski üks paar platsile.

26. päev. Liptovská Kokava - Popradské pleso - Stará Lesná

Teele kell 7:34

Vahemaa 29 km, kokku 1 732 km

Aeg teel 10:29, rattasõit 2:14

Rattasõidu keskmine kiirus 13 km/h

Tõusu 533 m, langust 194 m

Jalgsi 14 km, üles ja alla 723 m

Rongiga 18 km, 1 tund

Hommik oli ilus.

Jõeke vulises, päike paistis ja õhk oli värske. 

Nähtavale ilmusid Kõrg-Tatra mäed.

Kogemata sõitsin mööda Štrbské Plesosse viivast tee otsast. Aga sattusingi õigesse kohta, Popradské Plesosse, kust algavad matkarajad.  

Asusin jalgsi teele. Esialgu viis looklev ja järsuvõitu asfalttee mägihotellini

 Popradi järve ääres.

Esialgu oli mul plaan ronida Poola kõrgeima mäe Rysy – 2499 m – otsa. Aga matkaraja viitade järgi oleks see võtnud aega 3,5 tundi ja teist samapalju tagasi. Vaade Mangusovi orgu, kust läheb tee Rysyle. 

Oleksin jäänud pimeda peale. Seega valisin lühema raja Ostrva sadulale. Sõin kõhu täis ja asusin teele. Alguses oli rada kivine. 

All olev hotell muutus järjest väiksemaks.

Seejärel järsk teerada sinka-vonka ülespoole.

 Ostrva sadulal avanes äge vaade teisele poole orgu

 ja mägedele.

Hotell oli juba päris pisike.

Ronisin veel väheke kõrgemale Ostrva mäe otsa 1984 m kõrgusele. Siit paistis Štrbské Pleso. 

Tunnikese imetlesin vaateid ja oligi aeg tagasi minna. Tagasi ratta juurde jõudes otsustasin edasi sõita rongiga. Rattaga oleksin pidanud veel sõitma umbes 20 km. Tundus liiga väsitav ja oleksin kohale jõudnud juba hämaras. Rongipileti ostmine telefonis võttis väheke aega ja üks rong sõitis minema. Pidin tunni ootama järgmist.

Rong sõidab siin külade ja linnakeste vahel mööda mäenõlva üles ja alla ja peatusi on palju. 18 km läbimiseks kulus tund. Vahepeal pidi Vysoké Tatry linnakeses rongi vahetama. Olin rahul, et üles – alla sõitmise asemel sain mõnusalt rongis loksuda. Stará Lesná peatuses kargasin maha, 1 km allamäge kihutamist ja olingi Rijo kämpingus. 13 € plats ja 2 € suur kann õlut. Võis rahul olla. Läks jahedaks ja tuli kogu garderoob selga ajada.

25. päev. Turany – Ružomberok - Liptovská Kokava

Teele kell 8:01

Vahemaa 80 km, kokku 1 703 km

Aeg teel 9:25, rattasõit 5:17

Rattasõidu keskmine kiirus 15 km/h

Tõusu 675 m, langust 563 m

Täna nägin Stankovany külas esimest korda traditsioonilist slovaki ehitusstiili.

Majad paiknevad külades piki peatänavat tihedalt üksteise vastas.

Ružomberoki linn oli algul päris kole. Paneelmajade linnaosa

ja siis rohkelt lagunenud tehasehooneid.

 Kesklinn seevastu kena. Künka otsas linnavalitsus ja kirik

 ning kohaliku kultuuritegelase Andrej Hlinka mausoleum.

Edasi jäi teele Bešeňová travertiini ehk allikalubja leiukoht. 

Maastik läks huvitavamaks. Chočski kõrgustik,

 Liptovská Mara – veehoidla,

 künkad, 

põllud ja mäed. 

Tee ääres oli tagurpidi maja nagu Tartu oma.

Liptovský Mikuláš on kena linn. 

 Siis läks keerulisemaks. Ümberringi kogunesid äikesepilved 

ja tee hakkas ka ülesmäge minema. Ööbimiskohaks valisin Liptovská Kokava külas Jana minikämpingu. See asub küla servas maja hoovis. Saksa keelt rääkiv perenaine Jana võttis lahkelt vastu. Algatuseks pakkus pitsikese kanget kohaliku napsu. Nüüd jõudiski äike kohale. Ei jõudnud telki üles panna ja istusin katusealuses varju all ja ootasin saju lõppu. See aga ei tulnud ega tulnud. Jube külm hakkas. Siis tuli Jana ja pakkus ööbimist õue peal olevas majakese, kus allkorrusel oli köök ja sanitaarruumid ning ülakorrusel kaks toakest. Vabandas küll, et need on segamini ja korrastamata. Aga sobis hästi. Saingi kuiva ja sooja elamise ja voodi magamiseks. Köögis istusid slovaki mehed ja võtsid napsu. Pakkusid mulle ka pitsi kanget ploomiviina ja saingi sooja naha vahele. Vihma aga sadas poole ööni.