12. päev. Třemošná – Plzeň - Furth im Wald

Teele kell 8:16

Vahemaa 92 km, kokku 792 km

Aeg teel 10:13, rattasõit 6:36

Rattasõidu keskmine kiirus 14 km/h

Tõusu 997 m, langust 1 067 m

Plzeň, pilsneri sünnikoht, on väga ilusa kesklinnaga ja kenade hoonetega

Keskel Vabariigi väljak.

 Ja selle keskel suur katedraal. 

Üks humoorikas skulptuur ka.

Jalutasin siin veidi ringi ja jätkasin teekonda Baierimaa suunas. Teekonna esimene pool oli suhteliselt tasane. Siis läks jälle künklikuks.

Mapy saatis paar korda koledatele kruusateedele. Ilmselt mu oma viga, et seadistasin vale rattasõidutüübi. Domažlice linnast kuni riigipiirini viis aga kena rattatee metsade vahel.

 Ja olingi Baierimaal. 

Sõitsin Furth im Waldi linnast läbi lähedalolevasse Einbergi kämpingusse. Oli pikk sõit paljude tõusudega ja olin päris läbi omadega. 18,50 € eest sain korraliku saksa ööbimiskoha

11. päev. Březová – Manětín - Třemošná

Teele kell 8:33

Vahemaa 74 km, kokku 700 km

Aeg teel 8:17, rattasõit 4:36

Rattasõidu keskmine kiirus 16 km/h

Tõusu 765 m, langust 1 140 m

Täna oli heas mõttes rutiinne chill päev. Sõit ikka üles-alla, üles-alla. Erilisi vaatamisväärsusi polnud. Avarad põllud

ja künkad. 

Mõni küla.

Manětíni linnake

oli kena oma lossi 

ja kirikuga. 

Tee läks läbi mõnusa metsa. 

Tee ääres silmasin lennumuuseumi. 

Kämpinguks sai U Dolanského mostu 200 Kč eest Plzeňi lähistel. Avar muruplats jõe ääres. Seni kõige kenam. Nagu kämping olema peaks. Telefonilaadimiseks eraldi kapike, mille võti oli oma käes 10 Kč eest.

10. päev. Vikletice – Karlovy Vary - Březová

Teele kell 9:22

Vahemaa 65 km, kokku 626 km

Aeg teel 8:23, rattasõit 4:38

Rattasõidu keskmine kiirus 14 km/h

Tõusu 747 m, langust 961 m

Öösel oli sooja vaid 7 kraadi. Aga magamiskott on hea ja külm polnud. Alguses oli maastik avarate vaadetega. 

Teele jäi Kadaňi linnake

ja Klášterec nad Ohří. Tee viis piki Ohře jõe kallast. Tegin siin mõnusa lõunapausi. Arvasin, et Tšehhimaa on siledam, aga ikka väga künklik on.

Jõudsin Karlovy Varysse ehk Karlsbadi.

Siin tekkis juba XIV sajandil kuumaveekuurort. Siin on ennast ravinud kõik rikkad ja ilusad. Teplá jõe kaldapealsel on pikalt hotelle ja kolonnaade ehk sammastikke, kust saab kraanidest ravivett. Kenad ehitised need – Sadová ehk Pargi kolonnaad,

 Mlýnská ehk Veski kolonnaad 

ja Vřídelní ehk Kuuma Vee kolonnaad.

Palju ilusaid maju.

Tohutud turistihulgad jalutasid seal ja imesid tilaga kannudest tervistavat vett. Palju oli hiinlasi ja moslemeid ja väga palju venelasi. 

Oli aeg lahkuda. Siin lähedal on kaks kämpingud. Neist üks kole kõrgel. Valisin madalamal oleva. Ikkagi tuli alguses järsust mäest üles turnida, siit vasakule.

Akupank sai tühjaks ja ka telefon hakkas otsi andma. Kihutasin hing paelaga kaelas, et jõuaks kohale, enne kui telefon pimedaks jääb ja metsateedel ära ei eksiks. Telefon lülitaski välja ja kämpingu asukoht teadmata. Aga siis tuli meelde, et mul on tahvelarvuti ka kaasas. Panin tööle ja ennäe – kämping siinsamas 100 m kaugusel. Karlovy Vary kämping Březovás, 10,36 €. Üsna kulunud, barakilaadsete majadega Teplá jõe ääres. Õhtul jälle üsna jahe.

9. päev. Chabařovice - Chomutov - Vikletice

Teele kell 7:41

Vahemaa 79 km, kokku 561 km

Aeg teel 8:59, rattasõit 5:07

Rattasõidu keskmine kiirus 16 km/h

Tõusu 586 m, langust 701 m

Avastasin enda jaoks tšehhide tehtud äpi Mapy.com. See on palju parem kui Google Maps, mis idapoolsetes riikides jalgrattateid ei näita. Esiteks juhatab teed meeldiv naishääl. Mitte nagu Mapsi aktsendiga onkel. Ja juhatused on täpsed, õigeaegsed. Nüüd on lootust, et jään ellu ja närvid on korras. Väikese tasu eest saab premium variandi, kus saab muuta oma keskmist liikumiskiirust ja muud. Rattasõidul saab valida, milliseid teid eelistad, kas asfaldi-, kruusa, või pinnasteid või mägiratta teid. Väga rahul sellega. Kõige täpsem on Tšehhis, aga kasutatav ka teistes riikides. 

Täna esimene linn oli Teplice.

Kena korras linnake mõnede purskkaevudega.

Järgmine linn Litvinov oli ilmetu paneelmajadega linn. Midagi polnud vaadata. Looduses ka polnud midagi huvitavat, palju tööstusehitisi ja rekultiveeritud karjääre. Kohati oli rattatee ka päris kole. Chomutovi linn oli see-eest täitsa kena.

Keskväljakul olin mõnda aega vihmavarjus ja uudistasin linnatorni 

ja kirikut. 

Seejärel oli maastik nagu meie Vooremaa, aga mäepätsid olid suuremad ja kõrgemad. Lõpupoole sõitsin Nechranice veehoidla pikka tammi pidi. Vihmapilv jälitas mind ja sai tammi otsas enne kämpingut kätte. Kükitasin mõnda aega põõsa all kuni suurem sadu mööda läks. Ööbima jäin saksa keelt rääkiva pererahvaga Vikletica kämpingusse 155 Kč ehk 6,5 € eest. Ilm on külmavõitu ja tuuline. See aga ei seganud hulgaliselt järvel surfajaid. Siin sai isegi süüa - šnitsel ja friikad ja muidugi õlu.

8. päev. Pirna – Dresden - Chabařovice

Teele kell 7:27

Vahemaa 85 km, kokku 482 km

Aeg teel 8:59, rattasõit 5:17

Rattasõidu keskmine kiirus 16 km/h

Tõusu 623 m, langust 774 m

Sõitsin Dresdeni poole. Rattatee läks piki Elbe jõge. Teisel pool jõge oli näha teletorn

ja mõned lossid.

Üle jõe läheb 150 aasta vanune Albertbrücke,

mis sai 1945.a. kannatada, kuid juba 1946.a. avati taas.

Dresdenit nagu ka paljusid teisi linnu tabas 1945.a. kurb saatus. Mu meelest barbaarne kultuuriväärtuste ja tavaliste inimeste hävitamine läbi lauspommitamiste. Sama kurb oli näha kunagi Kölni toomkiriku tornist linna, kus vaid mõni üksik kirik säilis mingilgi moel, et hiljem sai neid taastada.

Dresdeni pommitamine toimus 13.-15. veebruaril. Ameerika ja briti lennukite 4 rünnakuga heideti linnale 3900 tonni pomme, 6,5 km²  linna hävis. Vähemalt 25000 hukkunut tuletormis. Kuna linnas oli palju sõjapõgenikke, siis tegelikku hukkunute arvu ei tea keegi.

Õnnetu saatusega Semperoper

sai valmis 1841.a., aga hävis 1869.a. tulekahjus. Taastati ja 1945.a. jäid jälle vaid varemed. 1977 – 1985 taastati uuesti. Siis sai kannatada 2002.a. üleujutuses, kui Elbe tuli üle kallaste.

Residenzschloss 

on kena ehitis koos Georgi värava

 ja tallihooviga.

Kuna Frauenkirche

 

avati mõne aja pärast, tegin kohvikus aega parajaks. Kiriku kõrval on säilitatud tükk kiriku kuplist, mis 1945.a. pommitamise tagajärjel hävis.

 Kirik ehitati 1726-1743, taastati 1994 – 2005. Vaatasin kirikusse sisse

ja otsustasin ka torni ronida. Pilet sinna oli 10 €, aga mulle kui pensionärile 7 €. Kusjuures piletimüüja hoiatas nii saksa kui ka inglise keeles, et lifti üles ei lähe ja tuleb jalgsi minna. Ilmselt rõhudes pensionäristaatusele. Vaateplatvorm on 67 m kõrgusel ja avanebki vaade linnale, kus ümberringi enamasti uuemad ehitised. 

Mõni vaade oli kenam.

Kirik ise on 91 m kõrge.

Jalutasin veel Brühli terrassil ja uudistasin Kunsthallet

koos oma kupli Zitronenpresse ehk Sidrunipressiga.

Oli aeg linnast lahkuda. Sõitsin tagasi sama teed kuni Pirnani. Vaatsin linnas vähe ringi, turuplatsi

ja raekoda.

Nüüd tuli Elbe orust lahkuda. Tee viis pikalt ja vaevaliselt ülespoole, esialgu tiheda liiklusega teel. Tuul oli päris tugev ja läks jahedamaks. Ületasin taas märkamatult Saksa – Tšehhi piiri. Nakléřovi nimelises kohas jõudsin kõrgeimasse punkti. Vaade oli päris kena.

Siin on Napoleoni kivi.

Kohas, kus olevat 1813.a. seisnud Napoleoni staap. Pärast rasket ronimist sain nüüd hooga allamäge kihutada.

Kämpingusse sain Chabařovice linnakeses. Maksis 12,24 €. See on räämas ja lärmakas. Nagu Eestis 1990ndatel. Nn. restoranis mängis ilmselt kohalik bänd tšehhi estraadi, mis on hulga hullem kui saksa šlaagrid. Üritasin õlut osta, aga ei saanud aru, kes ja kus on ettekandjad. Jäin õlleta ja ilm läks nii jahedaks, et pidin kogu oma garderoobi selga ajama.