Kokkuvõte

 

Siin on kogu teekond

Mulle meeldib statistika. Kokku läbisin 28 päevaga 2104 km. Sadulas istusin 150 tundi, päevas keskmiselt 5 ja pool tundi. Mäest üles sõitsin kokku 29 km ja teist samapalju alla.

Jäin väga rahule. Maastik oli vaheldusrikas, kogu aeg oli huvitav. Pruunikas ja punakas Kataloonia, kõrgete kurudega Prantsuse Püreneed, Gavarnie tsirkus, künklik talude ja lammastega Baskimaa, rannikul kaljud vaheldumas liivaste randadega, Aragoni mäed ja jõed, Huesca tasandik ja kõrbeline trööstitu Los Monegros, oliivipuid täis Tarragona provints ning kuurortlik Costa Daurada. Omanäolised linnad Pau, Bayonne, Bilbao, Vitoria Gasteiz, Pamplona, Zaragoza, Tarragona.

 

28. päev. Gavà – Barcelona El Prati lennujaam - Tallinn - Kurepalu

Teele kell 08:58

Vahemaa 8 km, kokku 2 104 km

Aeg teel 0:36, rattasõit 0:31

Rattasõidu keskmine kiirus 15 km/h

Tõusu 36 m, langust 31 m, min. kõrgus 0 m, max kõrgus 9 m

  Hommikul heitsin viimase pilgu Vahemerele

ja sõit lennujaama läks libedalt. Selgus, et sel kiirteel saab siiski rattaga sõita. Veidi aja pärast pääses väiksemale teele. Lennujaama lähedal pääsesin ehmatusega, kui autode vahel sõitsin tõkkepuu alt läbi ja see pidi mulle peaaegu pähe kopsatama. Aega oli laialt. Panin ratta kokku ja mässisin kilesse.

Mitu tundi lonkisin lennujaamas ringi. Pagasi äraandmine ei läinud väga libedalt. Küsiti, mis seal kiles on ja arutati omavahel väga pikalt. Siis juhatati teise kohta ja sain rattakotid ära anda, aga rattaga saadeti kuhugi lennuvälja sisemusse, kus töötajad läbisid turvakontrolli. Arutati veel pikalt ja sain lõpuks ratta saata pagasilindile. Lend väheke hilines ja poleks Tallinnas jõudnud viimasele bussile. Aga õnneks hea väimees lubas autoga vastu tulla ja olin kõpsti öösel kodus.

 

27. päev. Altafulla - Gavà

Teele kell 09:01

Vahemaa 73 km, kokku 2 096 km

Aeg teel 6:46, rattasõit 4:50

Rattasõidu keskmine kiirus 15 km/h

Tõusu 500 m, langust 497 m, min. kõrgus 0 m, max kõrgus 120 m

  Öösel ärkasin pool üks üles, sest läheduses algas kontsert. Oli erinevaid esitajaid ja erinevaid muusikastiile. Kontserdi lõpetasid ilmselt aafrika päritolu artistid rohkete trummidega umbes kella nelja ajal. Oli nauditav kontsert. Väga selgelt oli kõik kuulda. Reisi ajal väljakujunenud päevarežiim ei lasknud sellest end häirida ja ärkasin ikka tavalisel ajal. Tee viis edasi Barcelona poole. Via Augustal asub Arc de Berà, rooma aegne kaar.

Kogu mereäärne on nagu üks suur linn promenaadidega nagu näiteks Cunit.

Sitgesi linnas tegin söögipeatuse. Siin oli väga palju rahvast. Vilanova i la Geltrú on suurem linn. Aga siit sõitsin läbi nii, et ei märganudki. Garrafi kandis katkestasid linnade rea mäed.

Tee keris ülespoole ja avanesid ilusad vaated merele.

Garrafis jäi tee äärde Gaudi kavandatud Güelli veinimaja.

Eesmärgiks oli jõuda lennujaamale võimalikult lähedale. Valituks osutus mereäärne kämping 3 Estrellas. Maps juhatas küll kämpingusse, aga aed oli ees. Peasissepääs läks suurelt kiirteelt, kuhu ei julgenud rattaga minna. Hulk aega tiirutasin ringi ja nuputasin, kuidas kämpingusse pääseb. Lõpuks leidsin nurga tagant roostes värava ja ennäe, pääsesingi sisse. Jube suur kämping, senistest kõige kallim – 42,66 €. Ja kõige lärmakam. Umbes iga 3 minuti järel tõusis lennuväljalt õhku lennuk, mis lendas madalalt üle kämpingu. Ja inimesi oli lugematu hulk. Õnneks öösel lennukid enam ei lennanud. Aga lastekambad kihutasid karjudes poole ööni ringi.

 

26. päev. Miami Platja - Altafulla

 

Teele kell 09:26

Vahemaa 52 km, kokku 2 023 km

Aeg teel 6:57, rattasõit 3:52

Rattasõidu keskmine kiirus 13,5 km/h

Tõusu 358 m, langust 369 m, min. kõrgus 0 m, max kõrgus 88 m

  Sõit piki rannikut oli esialgu mõnus. Rattatee otse mere ääres. Peaaegu kogu rannik on nagu üks suur linn, promenaadiga mere ääres nagu näiteks Cambrilsi linnas.

Hiljem tulu maanteele ümber kolida. Suurim vaatamisväärsus on Tarragona linn. See on asustatud juba iidsetest aegadest alates. Rooma ajal oli ta üks suuremaid linnu Pürenee poolsaarel, nimeks Tarraco. Esiteks läksin uurima rooma teatri varemeid., aga need olid aia taga ja mingi putka oli ka, mis oli aga suletud. Hiljem sain teada, et seda saab vaadata ainult koos giidiga. Kõndisin siis kaua mööda linna, mööda kitsai ja laiemaid tänavaid.

Väheke tänavakunsti.

Siis ülikool - Universitat Rovira i Virgili.

Katedraal XII – XIII sajandist.

Roomaaegsed linnamüürid

ja torn - Torre de les Monges.

Kõrgemalt terrassilt avaneb vaade merele

ja rooma amfiteatrile.

Täna jälle hästi kuum ilm ja pikka sõitu enam ei tee. Aega on ka vabalt käes. Tasapisi liikusin ida poole. 6 km linnast asub Scipiote torn - Torre dels Escipions.

I sajandist e.m.a. vana Via Augusta ääres. Tegemist on matusetorniga, mille sees olid urnid kadunukeste tuhaga. Mingil hetkel sai sõidust küllalt. Pöörasin Santa Eulalia kämpingusse – 13,36 €. Tegemist on suure kämpinguga baari ja basseiniga nagu nad kõik siinkandis on. Aga 3 x odavam kui eelmine. Tõsi, see ei asu otse mere ääres. Kohe aia tagant läheb läbi raudtee. Aga rongimürinat on ikka väga harva kuulda. Selle kämpingu tänavad on linnade nimedega. Ma sain platsi Viini tänaval. Kämping on kaheharuline. Kui tulin tagasi teiselt baarituurilt, eksisin ära. Oma kolmveerand tundi kõndisin ringi, aga oma telki ei leidnud. Täitsa lootusetu. Telefon oli õnneks kaasas ja detailsemal kaardi suumimisel sain aru, et liikusin kogu aeg vales harus. Lõpuks kodu, kallis kodu!

 

25. päev. Bot – Miami Platja

 

Teele kell 08:35

Vahemaa 91 km, kokku 1 971 km

Aeg teel 7:57, rattasõit 5:31

Rattasõidu keskmine kiirus 16,5 km/h

Tõusu 1 014 m, langust 1 268 m, min. kõrgus 4 m, max kõrgus 480 m

 Päeva esimene pool oli mägine.

Oli vaja ronida üle Boti mägede. Tagasivaade Boti külale

ja korralik liikluseta tee läks sinka-vinka ülesse.

Ilusad mäed on need.

Siis sai sõita mõnda aega piki Ebro jõe kallast.

Edasi laiusid tohutud oliivipuuistandused,

mille keskel väikesed majakesed. Huvitav, kas need on alalised elukohad või hooajalised. Jõudsin mere äärde.

Algas tavaline mereäärse turismindus. Siin on tegemist Costa Daurada ehk Kuldse Rannaga. Kuigi mere ääres on kämpinguid palju, kartsin, et vabu kohti eriti pole. Miami Platjas läksin Miramare kämpingusse. Tundub, et sain viimase koha – 31,96 €. Hind on päris krõbe, sealhulgas elektri hind 5,80 €. Nagu oleks mul pesumasin ja elektripliit kaasas. Ja baar on esmaspäeval suletud. Mis mõttes? Juba teine päev ilma õhtuse õlleta! Kella 10 ajal tõusis äkki tugev tuul. Rebis mul telgivaiad maast välja. Paar tundi möllas, siis jäi vaikseks.

 

24. päev. Mequinenza - Bot

Teele kell 09:09

Vahemaa 65 km, kokku 1 880 km

Aeg teel 7:21, rattasõit 4:48

Rattasõidu keskmine kiirus 13,5 km/h

Tõusu 1 096 m, langust 905 m, min. kõrgus 70 m, max kõrgus 479 m

  Mere äärde pääsemiseks tuleb ületada veel mitu mäeahelikku. Esimene neist Mequinenza.

Need on omapärased, platoolaadsed mäed. Tagasivaade veel Mequinenza kindlusele.

Hispaania kodusõja ajal oli siin üks verisemaid lahinguid -Ebro lahing 1938.a. Mõlema poole hukkunuile on püstitatud mälestusmärk.

Pärast serpentiinidest

üles ronimist oli platoo moodi maastik. Ilmselt on siin viljakas pinnas, sest hulganisti on siin oliivi- ja viljapuude istandusi.

Kaugemal oli Ebro jõge näha.

Mõnus oli siin sõita, polnud väga kuum ka. Seejärel mäest alla Matarraña orgu.

Kohe läks palavaks. Üle jõe ja jõudsin taas Katalooniasse, Tarragona provintsi. Siinsed maad kutsutakse Terra Alta´ks. Tuli jälle üles vändata, mägedel nimeks Sierra de les Fites. 

Kurul tegin söögipeatuse jämedate oliivipuude all.

La Pobla de Massaluca küla ripub mäeküljel.

Ühtegi inimest pole näha, sest normaalsed inimesed peavad sel kellaajal siestat. Ümberringi rohkelt oliivi- ja pähklipuusalusid.

Vilalba dels Arcsi küla ümbruses on ohtralt tuulegeneraatoreid.

Suurem küla on Gandesa.

Ikka väga kuum oli. Aga kummalisel kombel mulle meeldis: vaikne, autosid ega inimesi pole ja päike lagipähe, higi ojadena voolamas. Kergelt eufooriline tunne. Loodetavasti mitte päikesepistest. See Terra Alta on ilus ka, mäed ja punane maa.

Bot´i külas

lõpetasin oma saunapäeva Terra Alta kämpingus – 16,66 €. Kena koht.

 

 

23. päev. Valfarta - Mequinenza

 

Teele kell 09:11

Vahemaa 72 km, kokku 1 815 km

Aeg teel 6:38, rattasõit 3:46

Rattasõidu keskmine kiirus 19 km/h

Tõusu 390 m, langust 687 m, min. kõrgus 75 m, max kõrgus 374 m

  Esialgu jätkus piiritu tasandik.

Üksikutes külades on palju tühje maju, tee ääres hotellide varemeid, suletud restorane ja bensiinijaamu.

Tõeline nuhtlus on siin kärbsed. Nii kui seisma jääd, on parv ümber. Suudavad isegi kaasa sõita. Praegu on siin sooja üle 20 kraadi. Aga kui oleks 30–40 kraadi, oleks siin päris põrgulik olla. Käisin lähemalt vaatamas üht mahajäetud hoonet

ja põõsastik lõi kihama põgenevatest jänestest.

Mõni piirkond on ilmselt niisutuse toel roheline.

Kogu Aragonis on lugematu hulk sigalaid.

Vastav hais on pidevalt ninas. Ainult aru ma ei saa, kust inimesed sinna tööle käivad. Ühtäkki avanes ees avar org.

Orus Fraga linn.

Millegipärast on siin suur mustanahaliste kontsetratsioon. Valgeid inimesi oli väga vähe näha. Ilm läks väga kuumaks. Otsustasin itta Lleida linna mitte minna, sest pidanuks oru nõlva pidi üles ronima ja kuumal tasandikul sõitma. Pöörasin hoopis lõunasse ja sõitsin piki Cinca jõe orgu. Org on roheline paljude puuviljaistandustega. Mequinenzas jäin peatuma. Ebro jõe ääres lõhnavate mändide all leidsin kämpingu Tres Estrellas – 15,00 €.

Jäin juba kell 4 paigale, sest hirmus palav on, jõud otsakorral ja pole kiiret ka. Mequinenza pidi olema kalastamispealinn. Siin on mitu kämpingut kalapüügihuvilistele. Lonkisin linnakesse, rüüpasin baaris õllekest ja vedelesin niisama.

 

22. päev. Zaragoza - Valfarta

 

Teele kell 08:43

Vahemaa 104 km, kokku 1 743 km

Aeg teel 10:46, rattasõit 7:02

Rattasõidu keskmine kiirus 15 km/h

Tõusu 741 m, langust 615 m, min. kõrgus 162 m, max kõrgus 373 m

  Zaragoza on suur linn ja vaadata palju. Esmalt suundusin Plaza de Toros de la Misericordia juurde.

Ehk siis härjavõituse areeni juurde.

Seejärel César Augusto väljakule, kus on linna asutaja Augustuse skulptuur.

Ta sai sellega hakkama 14.a. e.m.a. ja siin on säilinud ka linnamüüri.

Sama väljaku ääres on linna keskturg.

Samas lähedal on peaväljak - Plaza de Nuestra Señora del Pilar.

Selle ääres on võimas katedraal,

Francisco de Goya mälestusmärk,

tapeedimuuseum

ja väike hobune, mille otsa saavad lapsed ronida.

Üle Ebro jõe viib kivisild.

Nüüd oli aeg külastada Aljaferia kindlustatud paleed. See on üks kolmest säilinud moslemi arhitektuuri näiteist. Ehitati valmis XI sajandil ja hiljem on teda ümber ehitatud ja restaureeritud. Väljastpoolt näeb üsna tavapärane välja.

Sissepääs on 5 € ja turvameetmed on nagu lennujaamas. Kõik asjad valgustati läbi. Hiljem sain sellest aru, sest siin tegutseb tänapäeval Aragoni parlament ehk Cortes. Aga seestpoolt oli see ehitis fantastiline.

Palee keskel on siseõu, kus kasvavad apelsinipuud.

Kirjeldada polegi mõtet, pildid räägivad ise.

Linnast välja saamine oli jälle peavalu. Pelgasin kiirteele sattumist ja Maps juhatas mu seepeale mingisse jäätmejaama, kus pidin peaaegu prügiauto alla jääma. Tiirutasin siin ringi, aga väljapääsu ei leidnudki. Sõitsin tagasi ja panin julmalt suurele maanteele. Jalgratta keelumärki küll polnud, aga liiklus kohutav. Ja nii pikalt ligi 30 km. Siis õnnestus ära pöörata. Üle Ebro jõe

ja siin oli liiklus peaaegu olematu, kuigi maantee oli lai ja korralik. Maastik muutus. Siin on tegemist poolkõrbega Los Monegros.

Maapind on savine ja kivine, kaetud madalate okkaliste põõsastega.

Kohati on püütud seda harida, aga vihmavesi uhub kõik viljakandva minema. Omamoodi ilus on see, aga ikka väga trööstitu ja üksildane on siin olla.

Siit kulgeb ka Compostela palverännutee. Nägin isegi üht rändurit. Oli küll rõõmsameelne, aga mu meelest nõuab siin jalgsi matkamine ikka väga tugevat meelekindlust. Alguses oli mõnus sõita, aga siis tõusis tugev tuul, mis puhus küljelt ja eest vastu. Kui seisma jäin, kippus tuul mind ja ratast pikali lükkama. Nii venisin teosammul edasi. Üksluisust aitasid peletada härja kuju mäe otsas,

üksildane kabel

ja keset tühjust lehviv lipp.

Surmväsinult jõudsin Valfarta külakesse.

Siin asub ainuke ümbruskonna kämping – La Estepa – 15,00 €.

Peremehele tuleb helistada, aga minu saabumisel oli ta kohal. Lihtne kämping, sõbralik peremees ja kõle ümbrus.